Raamatu kodu

Vahel saavad majade projektid raamaturiiulist või -toast alguse. Raamatusõber ei varja oma huvi ja kiindumust, pigem tahab ta oma haruldusi näidata.

Tarmo Piirmetsa esimese maja projekt sai alguse raamaturiiulist. Elutoa pikemat seina kattev riiul on veidi eemal betoonseinast, mida nad tellijaga soovisid säilitada ja eksponeerida, riiuli taga on ka valgustus. Majale ?elu andnud? riiul on valmistatud värvitud MDF-plaadist, mis on üsna levinud mööblimaterjal. Vahede puhul on arvestatud raamatute erineva kõrgusega, sest tavaline raamat on suhteliselt madal, kuid teinekord on kunstiraamatud, albumid jne natuke kõrgemad. Hetkel ongi alumiste riiulite vahe veidi suurem ja edasi väiksem.

?Olen taotluslikult kujunduses rõhutanud horisontaalseid jooni ning riiulite toestus on riiuli esipinnast väikese tagasiastega. Ideaalis võiks tugi jääda raamatutega samasse tasapinda (n-ö raamatute vahele), nii on üldmulje kõige parem,? kommenteerib Piirmets.

Raamaturiiuli alumine osa on mõeldud CDde ja videokassettide hoidmiseks. Sama riiuli raames on väikese vigurina lahendatud ka küttepuude hoidmine.

Disainer Priidu Regilt telliti raamatukogumööbli projekt Maarjamäe eramu pööningukorrusele. Pererahval on palju raamatuid, teatmeteosed ja erialakirjandus mahtus kabinetti, aga ülejäänud köidete jaoks ehitati raamatutuba ? laua taga saab lugeda ja kirjatööd teha ning tugitoolis kaminatule paistel piibu ja konjaki juurde mõnda lemmikut sirvida.

Priidu Regi raamatukogutoa riiulid on valmistatud 3 cm paksusest MDF-plaadist, mis on kaetud naturaalse saare- ja pähklipuuspooniga. Saarespooniga kaetud osa on valge peitsiga heledamaks ?valetatud?.

Paksemate riiulite kasuks otsustas disainer seepärast, et poodides pakutavad kuni 20 mm paksud riiulid kipuvad raamatute all vajuma. Priidu Regi kombineeris erineva laiusega riiuleid. Kõige paksematele kunstiraamatutele jt mõeldud kõrgemad pähklipuust riiulid ?istuvad? põrandale lähemal. ?Raamatud ei pea alati püsti olema, osa võib vabalt pikali panna. Erilisele raamatule on sobib koht eraldi väikses vahes,? ütleb Regi.

Lugemistoa tagaseina riiulisse kavandas ta ka kaks sahtlirida ja klaasidega kapid. Ehisklaas, sahtlite nupud ja Raivo Bristoli loodud laelambid on lahendatud ühes võtmes ? neis on ruudumotiiv.

Riiulite tagaseinad on samuti paksust materjalist ning iga riiulilaud on kinnitatud ka tagaseinale. Riiulitel on reguleeritava kõrgusega metalljalad, sest täiesti siledat põrandat ju pole, nendib Priidu Regi. Üle kahe meetri pikas korpuses võib väiksemagi kõveruse puhul mõni riiulilaud kinnitusest lahti painduda, jalgadega saab mööblit balansis hoida.

Raamatukogutoa riiulid on ühes tükis. Firmas Aripuu tehti moodulid valmis ja kohapeal monteeriti tervik kokku. Siin on ühised paled riiulitele ja kapile, topeltpaled võtavad palju ruumi ja pole ka visuaalselt kenad, põhjendab Priidu Regi. Riiuleid disainis ta erineva kõrguse ja sügavusega, et mitmes mõõdus raamatud täpselt ära mahuksid. Mida vähem on raamatute kohal ja ees vaba riiulipinda, seda vähem nad tolmu koguvad.

Raamatukogus võivad ka ühes mõõdus riiulid ja kapid olla. 1902. aastal Tartus valminud nooreestlasest ehitusinseneri Georg Hellati projekti järgi Eesti Üliõpilaste Seltsi majas asuv, nüüd juba väärikas raamatukogu on mitmele põlvkonnale andnud eeskuju, kuidas sisus ja vormis vaimuvara hoida.

?Minule väga sümpaatsed seinast seinani ruumi täitvad raamaturiiulid jätavad võimsa ja aristokraatliku mulje. Sellises ruumis viibimine muudab sind ennastki targemaks ja ilusamaks. Ja rääkida tahaks sosinal,? ütleb Tarmo Luisk, kes Disainiarenduskeskuses on kavandanud väga stiilset vineermööblit, kuid ta loomingus ei ole ühtegi ainult raamatutele mõeldud riiulit. Pigem on need esemed multifunktsionaalsed ja sobivad kindlasti ka raamatute paigutamiseks.

Vahel võib raamatud sambasse laduda. Katrin Amose eeskujul võib niisuguse omapärase võttega interjööri ilmestada.

Raamatuinimesena tegi Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna õppejõud Madis Liplap ise oma heledasse kaseiinvärviga kaetud seinte ja puitpõrandaga lugemistuppa vineerist riiulid.

?Ma leian, et raamaturiiul on üks tuumakamaid esemeid, temas on erakordne hulk energiat, antagu mulle andeks võrdlus puuriidaga või esivanemate kivikalmega. Ta on palju enamat kui üks stellaaž raamatute tarbeks, tema ruum on palju suurem tema kubatuurist, ta ei lõä riiuliservaga, ta haarab osa enda üolevast ruumist, ta on tohutu auraga isik toas,?arutleb Liplap.

?Minu jaoks on raamaturiiul ka selle ees olev mööbel (toolid, lambid...) ja ka selle peal olevad asjad (kell, skulptuur ...). Ja pole üldse tähtis, kas me näeme momendil raamatuid või on nad varjunud uste taha, küütlevad läbi klaasi... ? nende energiat on tunda.?

Madis Liplapi arvates tasub raamaturiiuli pärast pingutada, loomulikult, kui on raamatuid, mitte ei osteta kokku lihtsalt trendikaid raamatuid ja kirjanikke. Oma kodus riputab ta lahtiste riiulite ette kanga ? päikese- ja tolmukaitseks, aga ka ruumi meeleolu muutmiseks. Vahel on hea raamatuselgade värvimängust puhata.

Autor: Tiina Kolk