Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Börsi varitseb väike tiiger
Vastusest küsimusele, millal võiks Olympic Casinot näha Tallinna börsil, põikleb ettevõtte juht Armin Karu kõrvale. ?Mõte on läbi käinud, 1997. aastal. Kuid börsikrahh tõmbas sellele kriipsu peale,? ütleb ta. Karu nõustub samas, et investorile oleks Olympic Casino Group, kuhu kuuluvad peale kasiinode ka hotellid, ahvatlev.
Kui mänguautomaatidel aega veeta armastaval kasiinokülastajal on vaid üks peavõidu võimalus 46 miljonist muust võiduvõimalusest, siis investori olukord osutub sellega võrreldes lausa vastupidiseks. Olympic Casino Groupi omakapitali tootlus ulatub 45 protsendini.
Kümnele karmile konkurentsiaastale tagasi vaadates tõi Olympic Casinole edu lasvegaslik kontseptsioon, mis lubab mängulauad ja mänguautomaadid paigutada ühe katuse alla, ning äärmine kliendikesksus.
?Tahtsime, et klient tunneks end kuninglikult. Selle nimel loobusime algusaastatel ka osast tulust, maksime võitudena rohkem välja. Me ei teinud ettevõtet selleks, et saada palju pappi ja ruttu,? räägib Karu laienemisest Olümpia purjespordikeskusse, kust pärineb ettevõtte tänane nimi.
Kahest Raplasse üles seatud mänguautomaadist Baltimaade suurimaks kasiinoks kasvanud Olympic kujutab endast kohta, kuhu klient tuleb kogema võidutunnet; kohta kuninglikult vabadeks valikuteks. Just seetõttu kasiinoäri kogu maailmas järjest rohkem õide puhkebki.
?Miks mitte jõuda ühel hetkel välja Las Vegasesse?? küsib Karu oma sõnul naljaga pooleks. Olympicu tänast haaret iseloomustab 5000 püsiklienti, kellest umbes 2000 käib kasiinos vähemalt kaks-kolm korda kuus. Nad toovad kasiinosse ka need sajad ja tuhanded kroonid, mille annetab Olympic heategevuseks.
?Kindlasti tuleks kasuks, kui kasiinode seas oleks üks korralik börsiettevõte,? arutleb Karu edasi. Praegu on nii, et meedia armastab kasiinosid rünnata, tembeldades kõik ühtemoodi mängupõrguteks. Piisab ühest järjekordsest Viiolist ning kasiinode maine langeb kaks-kolm korda, selgitab Karu.
Seadused ei reguleeri mängusõltuvust, näiteks inimese enda kohta antavat allkirja kasiinokeelu kohta. Mängusõltlaste kõrval on kaitseta ka nende perekonnad, tööandjad ning kasiinod ise. ?Oleme tänaseks teinud otsuse, et meie kasiinodesse ei ole Viiol kindlasti teretulnud, isegi kui tal peaks tekkima soov mängida,? ütleb Karu.
Eesti ärikeskkond on kasiinode jaoks küllaltki ebakindel. Börsiettevõte vajab stabiilsust, et riik väldiks kehtivate reeglite ja maksude üleöö muutmist. ?Muidu ei taha keegi meie aktsiaid osta,? selgitab Karu ja jätab börsile mineku aja lahtiseks. Tagasilöögina, kui riik otsustas hasartmängumaksu 67% võrra tõsta, vähenes Olympicu kasum hoobilt 60%. Nõnda teenis Olympic Casino Group hoolimata käibe suurenemisest 2002. aastal vaid 38,8 mln krooni kasumit. Aasta varem oli kasum 69,3 mln krooni.
Ilma teadmiseta, et tegevusload kehtivad kümme aastat ja ärikeskkond selle aja jooksul ei muutu, poleks keegi julgenud tõsiseid investeeringuid ette võtta. Kõik me mäletame 90ndate alguse räpaseid mängutoakesi, mis tänu hasartmänguseadusele kadusid. 2002. aastal tõstis riik aga hasartmängumaksu ligi 60%, igalt mänguautomaadilt 5000 kroonile ja mängulaualt 15 000 kroonile.
Rahandusministeeriumi ametnike töölaual seisab uus hasartmänguseaduse projekt, mis piirab kasiinode majandustegevust veelgi. Näiteks seab kohustuse registreerida iga kasiinosse tulija, mis suurendab kasiinode administreerimiskulusid.
Ma usun, et kindlasti oleks väga teretulnud, kui mõni Eesti kasiino noteeriks end börsil. Parameetritelt sobiksid sinna mitmed. See lisaks läbipaistvust ja tõstaks kasiinode mainet, aitaks muu hulgas kaotada legendi, et kasiinod on hirmsad rahapesukohad. Rahapesuks ei pea kasiinot, millel on nõutav 2 mln kroonine omakapital ja range kontroll, asutama. Selleks võib ju pigem olla üks mõttetu nurgapealne restoran, kus söögitegemist ega söömist näha pole, kuid mille käibed on tohutult suured.
Tõnis Oja, Äripäev:
Kasiino- ja muid hasartmängufirmasid on erinevatel börsidel noteeritud päris palju. Üle miljardi dollari suuruse turuväärtusega on neist finantsportaali Yahoo!Finance andmetel kuus. Pole ka mingi ime, et suuremate kasiinode asukohaks on Las Vegas.
Suurima turuväärtusega (5,8 miljardit dollarit ehk 73 miljardit krooni) kasiinooperaator on ka S&P 500 indeksisse kuuluv Harrah?s Entertainment. Ülejäänud esikümnesse jõudnud kasiinofirmad kuuluvad USA mõistes keskmiste ettevõtete hulka ja neist paljud on ka vastava indeksi koosseisus. Mingi olulise indeksi koosseisu kuulumine on aktsiale hea. See tähendab, et aktsia on piisavalt likviidne ja ei teki probleeme aktsia müümisega, mida võib juhtuda ka USA börsidel noteeritud väiksemate ettevõtetega.
Kasiino- ja hasartmängusektori aktsiatel on viimasel aastal läinud hästi. Sektori aktsiate hinnad on kolme kuuga kerkinud pea viiendiku ja aastaga 78 protsenti. Harrah?s Entertainmenti aktsia hind on aastaga kerkinud 46 protsenti, 52,93 dollarini. Kompanii maksab ka dividende 0,60 USA senti aktsia kohta aastas, mis teeb dividenditootluseks 1,1 protsenti.