Euroliit mitmekordistab suhkru jaehinna

Suhkru hind tõuseb käesoleva aasta maist erinevatel hinnangutel 2,5?4 korda. Euroopa Liidu tollimäär suhkrule on 5,3 krooni kilo kohta, ekspordisubsiidium 5,6 krooni kilolt, seega lisandub tulevikus praegusele suhkrukilo hinnale 5,3?5,6 krooni.

Magusaine baasil valmistatud toidukaupade kallinemine ei toimu tarbija jaoks üleöö, uus hind kujuneb välja järk-järgult. Tööstuste jaoks hakkab imporditav suhkrukilo Euroopa Liidu infosekretariaadi nõuniku Paavo Palgi kinnitusel maksma pisut alla 10 krooni, tarbijatel tuleb kilo eest loovutada 12?13 krooni.

Tartu Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop prognoosib Tartus toodetud karastusjookidele hinnatõusu keskeltläbi üks kroon pooleteiseliitrise pudeli ning 50 senti pooleliitrise pudeli pealt. Tartu Õlletehases toodetavale siidrile ning long drink?ile tuleb hinnas juurde vähem, umbes 5%. Õlle, joogivee ja mahla hinda suhkru kallinemine ei mõjuta.

Ka Saku Õlletehase finantsjuhi Tarmo Lehtmetsa sõnul mõjutab tulevane hinnatõus kõige rohkem selliste jookide hindu nagu siider, long drink, kali ja limonaad, kuivõrd nende jookide valmistamisel on tooraineks peedisuhkru baasil valmistatud suhkrusiirup. Kergetes alkohoolsetes jookides ? siider ja long drink ? on suhkrusiirupit vähem, mistõttu nende hind peaks ka vähem tõusma.

ASi Kalev Paide Tootmine juhataja Aavo Sõrmuse sõnul tõusevad Kalevi toodete hinnad pärast liitumist 15%, sisaldades muu hulgas kulutusi kallinenud tööjõule, elektrile, transpordile.

ASi Balbiino juhataja Riho Niilsi sõnul kulub ühele kilole jäätisele 0,45 krooni eest suhkrut, liitumisjärgselt kasvab see summa 1,34 kroonile, kajastudes ka jäätise jaehinna väikeses tõusus. Täpseid andmeid jäätise kallinemise kohta Niils praegu veel anda ei oska.

Midagi täpset hinnatõusu kohta ei suutnud öelda ka Valio Eesti müügidirektor Mati Virves, mainides vaid, et Valio toodete tarbija jaoks on hinnatõus kindlasti väiksem kui tootja jaoks.

Paavo Palgi arvates võib suhkru hinna tõus tähendada mõningast suhkrut sisaldavate toiduainete tarbimise vähenemist, kui ta peab seda siiski ajutiseks nähtuseks. Tarbimise vähenemist prognoosib ka Tiit Kolde oma uuringus ?Eesti suhkrupoliitika võimalused Euroopa Liiduga ühinemisel?.

Riho Niils loodab aga ilusale suveilmale, mis tooks kaasa suurenenud tarbimise isegi kõrgemate hindade korral. Üldiselt Niils tarbimise kahanemist ei pelga, ehkki on oodata rahva ostujõu ajutist langemist. Käibe vähenemist ei karda ka teised toiduainetööstuse ettevõtted, loodetakse teatud toodete müügi vähenemise korral kasvatada teiste toodete müüginumbreid, otsides lahendust ekspordi suurendamisest või alternatiivsete magusainete kasutuselevõtust.

Tarmo Noop prognoosib Tartu Õlletehasele aastas 15 miljoni krooni suurust kasumi kahanemist juhul, kui hinnad jäävad endisteks. Kuid optimistlikult meelestatud Noobi sõnul kompenseerib suhkrut sisaldavate toodetega seonduvat kasumilangust suhkru hinnast mittesõltuva õlle tootmine ? käibenumbrite languse võivad tasa teha näiteks õlut ostvad põhjanaabrid, kes alates maikuust tohivad üle piiri vedada tunduvalt suuremaid õllekoguseid. Suhkru kallinemise tõttu ei muutu mahla ja joogivee hind. Seetõttu hindab Noop reaalseks suhkru hinnast mõjutatud kasumilanguseks tervikuna vaid ühe protsendi.

Riho Niilsi hinnangul ei tule ettevõtete kasumi vähenemine kindlasti nii suur, et kedagi pankrotti ajaks.

Tiit Kolde kinnitab uuringus ?Eesti suhkrupoliitika võimalused Euroopa Liiduga ühinemisel? (saadaval rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuses raamatus ?Euroopa Liiduga ühinemise mõju Eesti põllumajandustoodete turule?, Tartu Ülikool, 2003), et suhkru hinna tõusul on inflatsiooniline efekt ja halvendav mõju kaubandusbilansile. Eeldada võib ka varimajanduse osakaalu suurenemist, kuna impordimaksud võivad kergitada suhkru hinna tavatarbija jaoks kuni neljakordseks.

Tekkivate probleemide üks võimalik lahendus on suhkrutootmise kvootide eraldamine Eestile, sest tegelikult on Eestis nii vajaminevad looduslikud tingimused kui ka tehnilised võimalused. Omatoodang aitaks leevendada suhkru osas liitumisest tulenevat kahjulikku mõju mõnedele majandusvaldkondadele.

Hinnaweb.ee andmetel on Euroopa Liit selleks aastaks eraldanud Eestile 273,7 miljonit krooni, mida saab kasutada ettevõtetele toetuste maksmiseks, et leevendada liitumisest tulenevaid võimalikke tagasilööke. Kahel järgneval aastal küünib sama kompensatsioon 50,3 miljoni kroonini.

Autor: Dagne Hanschmidt