Euroopa suured haaravad võimu

Euroopa Liidu uued liikmesriigid on oma volinikukandidaadid Euroopa Komisjoni (EK) valinud raskekaardiväe hulgast - kümnest kuus on endised ministrid, Siim Kallas endine pea-, välis- ja rahandusminister ning keskpanga juht. Samal ajal elab EK praegu läbi tõsist nõrkushetke - Romano Prodi ei ole olnud tugev liider, EK autoriteet vangub ning jäme ots Euroopa asjades on libisemas mõjukate liikmesriikide kätte.

Aasta on paljus otsustav, milliseks EK roll edaspidi kujuneb. See sõltub nii ELi struktuuride ja institutsioonide reformist, mis pannakse paika ELi põhiseadusliku leppega, kui Komisjoni uuest juhist, kelle isik peab selguma hiljemalt ELi juunikuiseks tippkohtumiseks.

Võimuvõitlus on igatahes alanud, suured liikmesriigid on ELi ees seisvate suurte muutuste eel initsiatiivi enda kätte haaramas. Sel nädalal kinnitasid Saksamaa ja Prantsusmaa liidrid taas, et on mitmes Euroopa tulevikku puudutavas küsimuses ühel meelel ja valmis oma seisukohti ühiselt kaitsma. Järjest kindlamalt liitub Euroopa esipaariga Suurbritannia, kes peab välisministri Jack Straw sõnul kolme suure koostööd ja liidrirolli 25 liikmega liidus loogiliseks. Tuleval nädalal kohtub kolmik taas, et enne märtsikuist tippkohtumist majanduse alal ühispositsioone arutada. Koostöö vilju on juba näha välis- ja kaitsepoliitikas.

Kolme suure lähenemine on murelikuks teinud ülejäänud liikmesriigid, sh Itaalia, kelle välisminister hoiatas juba uue direktoraadi ja diktaadi eest. Selline areng õõnestab EKd, mis peab tagama kõigi liikmesriikide huvide kaitse ja võrdse kohtlemise. Paraku on EK autoriteet longanud eelmise koosseisu korruptsiooniskandaalist saadik ning Romano Prodi meeskond pole suutnud seda taastada. See jääb EK järgmise juhi ja koosseisu ülesandeks, kui liikmesriigid seda tahavad. Sest paralleelselt tugevaid institutsioone rõhutava föderaalse suunaga on ELis alati olemas olnud ka riikidevahelist koostööd eelistav suund.