Praktiline vajadus õigusabi järele

Merike Lees 13. veebruar 2004, 00:00

Vaatamata sellele, et Eesti ei ole veel Euroopa Liidu õigusruumi osa ja kohalikel juristidel pole olnud võimalust liidu õigusküsimustes kogemusi omandada, tundub advokaadibüroode infost lähtudes, et abivajaja hätta ei jää ? ühe klienti huvitavas küsimuses rohkem või vähem kursis oleva õigusbüroo ikka leiab. Ja kui ei leia, siis saab vähemalt kontakti mõne ELi riigi advokaadibürooga, kes hea raha eest aitab. Just raha võibki saada probleemiks, mis väiksematel ettevõtetel piirab õigusabi kasutamise võimalust.

Samas muutub õigusnõuanne ELiga ühinemisel järjest olulisemaks, sest näiteks agendi leidmine või Euroopa aktsiaseltsi moodustamine oma äritegevuse viimiseks mõne teise liikmesriigi territooriumile on loomulik areng paljude laiema haardega Eesti ettevõtjate jaoks ning seda juba lähiperspektiivis.

Agendi vajalikkusega samaväärselt olulised on ka ohud, mis võivad agendile kaasa tulla liidu seadustega antud garantiidest ja õigustest esindatava ettevõtte suhtes, mistõttu ilma asjatundliku juristinõuandeta on lepingu sõlmimine riskantne. Eesti ei halda Euroopa Liidu turgu ja ilma Eestist väljapoole liikumata jäävad kaupade-teenuste vabast liikumisest tulenevad hüved kasutamata.

Võidavad need, kes tegutsevad aktiivselt, avanevaid võimalusi ära kasutades. Liidu õigusruumis orienteerumine või vähemalt nõuandja omamine on selleks vältimatu eeldus.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing