Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arvutis võib hoida mitut brauserit
Mozilla on Netscape?ist välja arenenud avatud lähtekoodiga brauser, mida entusiastid pidevalt arendavad. Lisaks Netscape?i tavavõimalustele (nt e-posti lugemise ja HTMLi redigeerimise programmid) arendatakse ka tasuta allalaetavaid lisavõimalusi. Näiteks bännerivihkajale sobib tarkvaramoodul, mis võimaldab bännerile klikkides kuulutada reklaampilti hoidev server või kataloog ebasoovitavaks ja sealolevaid fotosid või flash-animatsioone enam mitte näidata. Uus sisseehitatud omadus on funktsioon, mis võimaldab veebilehelt kiirelt teksti otsida. Ka sisseehitatud piltide kuvamise seaded on põhjalikud: nt on võimalik keelata fotode näitamine teatud serveritest või näidata vaid fotosid, mis asuvad veebilehe endaga samas serveris. Samuti on Mozilla jaoks olemas veebist allalaetav hiireviibete tarkvaramoodul ja võimalus brauseri aknas korraga mitut veebilehte samaaegselt lahti hoida. Kiita võib ka blankettide automaattäitjat.
Firebird on Mozilla 1.5 edasiarendus, seega on tal olemas eespool nimetatu omadused, tihti parandatud ja täiendatud kujul. Firebird ei sisalda meiliklienti, selle saab alla laadida. Firebird võtab arvuti kõvakettal ja mälus vähe ruumi ning on kiirem. Firebirdi installeerimiseks tuleb ta veebilehelt
www.mozilla.org alla laadida ja kõvakettale kopeerida ? täiendavaid installeerimise või registreerimise protseduure pole. Firebird sisaldab hüpikakende keelajat ja pakub uue veebilehe allalaadimist foonil, nii et eelmine leht püsib laadimise ajal ekraanil. Samuti toetab brauser ekraanil ühes ja samas aknas korraga mitme veebilehe hoidmist. Firebird sisaldab sisseehitatud otsimootorit ja lihtsustatud privaatsuskaitset, mis võimaldab internetikasutuse jälgi efektiivsemalt kõrvaldada. Ka omab Firebird allalaetavaid tarkvaramooduleid (nt hiireviibe). Firebirdi puhul on lisavõimalus tähistatud teksti otsimine veebist. Selleks märgite tekstis huvipakkuva sõna, klikite parema klahviga ja avanevast lisamenüüst valite
?search web for ...? ning hetkel avatud lehekülje all avaneb uus, milles kuvatakse otsingu tulemus.
Opera väidab end olevat kiireim brauser maailmas. Vaadeldud brauseritest on see ainus tasuline ? aktiveerimata versioonis kuvatakse kasutajale brauseri aknas reklaambännerit, mille eemaldamine on võimalik ca 500 kr eest. Opera tutvustas brauseritest esimesena lahendust nimega hiireviibe, mis võimaldab hiire lohistamisega sooritada erinevaid toiminguid, näiteks minna tagasi eelnevale veebilehele. Opera 7 puhul saab minna tagasi eelmisele veebilehele, kui paremat klahvi all hoides liigutada hiirt vasakule, lehe värskendamiseks tuleb liigutada hiirt üles-alla, akna minimeerimiseks alla ja seejärel vasakule. Opera heaks omaduseks ? eriti just aeglase võrguühendusega kasutajatele ? on piltide kuvamise väljalülitamine ühe hiirekliki abil. Opera pakub igal käivitamisel kasutajale võimalust jätkata veebilehitsemisega kohast, kus eelmine kord brauseri sulgemisel pooleli jäädi. Aeg-ajalt salvestab seisundi ka brauser ise, näiteks voolukõikumisest tingitud ootamatu arvuti taaskäivitamise järel on mugav, kui kõik enne lahti olnud leheküljed avanevad automaatselt uuesti.
Opera sisseehitatud hüpikakende blokeerija jääb oma tõhususega Mozillale alla, kuid pakub eri variante hüpikakende avamiseks. Opera kuvab ühes aknas korraga mitu akent. Operal on vaadeldavatest brauseritest kõige arenenum sisseehitatud e-posti lugemise programm M2. Külgribalt (inglise keeles hotlist) saab vaadata näiteks e-kirjade katalooge, kontaktiraamatut, teha märkmeid. Opera paistab silma ka mitme unikaalse funktsiooni poolest, näiteks võimalusega suurendada veebilehe teksti ja graafilisi elemente. Opera on saadaval ka eestikeelsena.
Netscape on Microsoftile kuuluva Internet Exploreri kõrval seni üks maailma kahest levinumast veebilehitsejast. Kuid brauserid Netscape ja Mozilla põhinevad ühisel tuumal, mistõttu on nad üldfunktsioonidelt äravahetamiseni sarnased. Kuna Mozillat arendavad pidevalt vabavara-kogukonna programmeerijad ning Netscape?i uute versioonide väljatulek on küsitav, tasub nende brauserite vahel valides otsustada Mozilla veebilehitseja kasuks.
Internet Explorer on ilmselt veebipõhiste sisuhaldussüsteemide kasutajate lemmik, kuna toetab ainsana veebipõhiseid WYSIWYG-tekstiredaktoreid. Teised brauserid kuvavad WYSIWYG-vorme tavaliste tekstikastidena, kus vormindatud (rasvast, allajoonitud) teksti ja fotosid visuaalselt ei kuvata. Tihtipeale ei mõista IE standardeid samamoodi nagu teised brauserid ning näitab ka lohakalt programmeeritud veebilehti ilusti. Enim avastatakse turvaauke just IEs, seetõttu peab IE kasutaja oma brauserit pidevalt paikama nt veebilehe
www.windowsupdate.com abil. IE-l ei saa avada brauseri aknas korraga mitut veebilehte, puudub hüpikakende tõrjuja jms, mida teised brauserid juba aastaid tagasi tutvustasid. IE entusiastid on loonud uusi, IE mootoril põhinevaid brausereid. Tasuta MyIE2 lisab IE-le mitme veebilehe samas aknas avamise, hiireviiped, sisseehitatud otsinguriba, hüpikakende ja reklaamide blokeerija ja paremad privaatsuse tööriistad.
Autor: Siim Lepisk