Huvide konflikt tuleb avalikustada

Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Kilvar Kessleri sõnul sai analüütikute tegevuse reguleerimise üheks tõukeks Äripäevas ilmunud artikkel ?Baltika aktsia saab vastukäivaid soovitusi?. Lisaks sellele määras reguleerimise vajaduse turukuritarvituste direktiiv. Finantsinspektsioon korraldas turuosalistele jaanuari lõpus infopäeva, kuidas peaks analüütikud käituma ning andma investeerimissoovitusi. ?See oli otseselt ajendatud Äripäeva poolt probleemile tähelepanu juhtimisest,? ütles Kessler.

Väärtpaberituru seaduse muudatus, kus reguleeritakse ka analüütikute tegevus investeerimissoovituste andmisel, loodetakse vastu võtta enne selle aasta 1. maid. Väärtpaberituru seadust muudetakse, et viia analüütikute sõltumatuse ja objektiivsuse nõuded kooskõlla Euroopa Liidu tingimustega. Kessleri sõnul valmib seaduse muudatus koostöös Eesti Panga ja rahandusministeeriumiga, aga kõik, mis puudutab väärtpaberiturgu või turu kuritarvitamist, on finantsinspektsiooni kirjutada.

Kessleri sõnul on investeerimissoovituste osas kõige tähtsamad kaks reeglit: esiteks analüütiku kohustus olla objektiivne ning teiseks huvide konflikti avalikustamine. Kessler näitlikustas, et kui pank on firmale olulisel määral laenu andnud, siis peaks pank analüüsis viitama, et tal on laenusuhe analüüsi objektiga. Kui analüüsis ei soovita infot laenusuhete kohta märkida, võib analüüsis olla viide panga veebilehele, kus avaldatakse huvide konfliktid. Kessleri sõnul on ka Euroopa pankade veebilehtedel märked, milliste firmadega on laenusuhted.

Tema sõnul reguleeritakse analüütikute tegevus seadusega, et tagada investori ja väärtpaberituru aususe kaitse ning kvaliteetne ja objektiivne analüüs.

Seni ei olnud nõuded investeerimissoovitustele seadusega paika pandud.

Seaduse vastuvõtmisel kavatseb finantsinspektsioon seda rakendada ja analüütikute objektiivsust, huvide konflikte jms kontrollima hakata.

?Kui leiame eksimusi reeglite vastu, hoiatame, teeme trahvi või äärmisel korral kõrvaldame analüütiku töölt, kui meile seadusega vastav pädevus antakse,? ütles Kessler.

Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing möönis seaduseelnõu lugedes, et tegu on üleregulatsiooniga. Tema sõnul on kõigi nende nõuete täitmine kaheldav.

?Kui ma mõtlen mõne kõrge renomeega välismaise investeerimispanga analüüsidele, siis vaatamata sellele, et nende lõpus sisaldub paar lehekülge erinevaid disclaimer?eid, mida keegi niikuinii kunagi ei loe, ei vasta need ka sada protsenti kirjapandud nõuetele,? ütles ta.

Ka Suprema turgude osakonna juhataja Sten Sumberg on seisukohal, et soovituste ja hinnangute põhimõtete, metoodika ja avaldamissageduse osas võiks regulatsioon tagasihoidlikum olla.

Ta möönis siiski, et seaduse eesmärk on turgu korrastada, kuid seadustega ei tohi liiale minna, sest ülereguleeritus on destruktiivne ja kaotab sellisel juhul ka lõpptarbija. Analüüsi puhul võib see Sumbergi sõnul tähendada, et seda lihtsalt enam ei tehta, kui ?vint üle keerata?. ?On väga ohtlik muu maailma praktika pimesi ületoomine Eestisse, sest igal turul on oma selged eripärad,? ütles ta.

Äripäev kirjutas eelmise aasta 6. augustil, et Baltika aktsia saab vastukäivaid soovitusi.

Pärast teise kvartali tulemuste avalikustamist soovitas Hansabank Markets Baltika aktsiat osta, Ühispank seevastu kaalus vähendamise soovituse muutmist otseseks müügisoovituseks.

Baltika teenis mullu teises kvartalis rekordilise 9,3 miljoni kroonise kahjumi.

Järgmise Äripäeva arvamusküljel kirjutas finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler, et analüütikute tegevust hakatakse tulevikus reguleerima, sest turg on huvitatud ühtsetest mängureeglitest ja nende ühetaolisest rakendamisest.