Juhtmevaba võrguga kodu igast nurgast saab Internetti

See, et ka naabri juurest oma koduvõrku saab, lisab küll turvariski, kuid üsna selge sisujuht, mis Elioni uue tootega kaasa tuleb, aitab ka algajal kasutajal kerge vaevaga turvaprobleeme pisutki vähendada.

?Internet karbis? pole uus toode, seda on pakutud ka varem, kuid raadiovõrguga ADSL on karbitootena uus. Vajadus selle järgi on peredes, kus mitu arvutit või sülearvuti. Ideaalsel juhul on raadiovõrku hädasti vaja näiteks koju, kus perel on lauaarvuti ning töölt tullakse koju sülearvutiga. Siis on vaja juba kaks arvutit ühendada ühe püsiühenduse taha. Sülearvuti ei pea olema samas toas, kus teine arvuti ja ka juhtmega ei ole mõtet teda aheldada arvutilaua juurde. Siin ongi kõige suurem kasu kodusest raadiovõrgust, mis võimaldab sülearvutiga igal pool viiekümne meetri raadiuses ringi liikuda.

Juhtmevaba Kodu karpi avades leiab sealt kõigepealt tavalisele ADSLi kastile sarnaneva Ericssoni ruuteri. Taga on tal neli võrgupistikut ja telefonipistik, kust ADSL-ühendus sisse tuleb. Seega saab teoreetiliselt ühendada ühe seadme taha neli juhtmega arvutit ja lisaks raadiokaardiga arvuteid. Komplektis on olemas kõik juhtmed ja pistikud tüüblite ja kruvideni välja, et ADSLi karp seinale kinnitada.

Ilmselt enamus kasutajaid käsiraamatuta läbi ei saa, see on eestikeelne ning lihtne ja selge. Hea, et kohe alguses räägitakse ka raadiovõrgu turvalisusest. WiFi turvaseadetest tuleb ise mööda hiilida, kui neid ei taha, vaikimisi pakutakse ikka välja oma võrk salastada ja sulgeda kõrvaliste pilkude eest.

ADSLi seadmega on vaja ühendada kaks juhet: telefoniliini oma ja toitejuhe. Juhtmevabas kodus täiesti juhtmeteta siiski veel läbi ei saa. Kohe süttisid ka kõik kolm rohelist tulukest, mis instruktsiooni järgi tähendab, et võib seadistama hakata. Kes on arvutiga mõnes kohvikus või restoranis WiFid otsinud, see saab kindlasti ka hakkama koduse tugijaama leidmisega. Uuematel Windows XPga arvutitel toimub võrgu leidmine automaatselt. Tugijaam vajab paari salasõna ja kui need olemas, ongi kodune võrk töökorras. Küll aga võib probleeme tekkida, kui kasutusel on uuendamata ADSL-pakett, näiteks ADSL Medium, mis tuleks uuendada.

Probleeme võib tekkida ka elektrikatkestuste ajal: mõnikord suudab raadiovõrk end ise taastada, mõnikord aga mitte.