Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kreenholmis tuleb kevad sellel aastal kurvalt

Liis Kängsepp 23. veebruar 2004, 00:00

Kui Kreenholmis oli palgapäev, siis oli linna teeninduses pidupäev, meenutab ettevõtte endine juht Meelis Virkebau. Samas on Ida-Virumaa suurim tööandja Kreenholm üks probleemsemaid ettevõtteid Eestis ? firma on kahjumis, viimase kümne aasta jooksul on koondatud üle 1000 inimese, sel kevadel kaob veel 400 töökohta.

Kreenholmi valdused on suured ? 58 hektaril on 13 tootmishoonet. Majad on kolossaalsed, nende vahel seismine tekitab omamoodi klaustrofoobilisi tundeid.

?Kui masinad töötavad 24 tundi seitse päeva nädalas, siis ei lähe sellise kompleksi pidamine kalliks,? kommenteerib Virkebau, kes lahkus ettevõttest aasta tagasi, kuna tema visioon firma tulevikust erines Kreenholmi emafirma juhtide omast. ?Aga kui pooled korrused on pimedad ja seal tootmist ei toimu, siis on halduskulud muidugi suured.?

Novembris asus nõukogudeaegseid vägesid juhatama uus juht ? töötajate jaoks umbkeelne soomlane Matti Haarajoki. ?Muidugi oleks mul lihtsam, kui ma räägiksin vene keelt,? nõustub kurbade rohekate silmadega Haarajoki, keda keelebarjäär ei näi siiski hirmutavat. ?Ma ütleksin, et siin töötamine on pigem väljakutse.?

Narva tuli mees pärast seda, kui otsus nn vana ketrusvabrik sulgeda ja sealsed töötajad vallandada oli juba tehtud. Seetõttu ei taha ta otsust kommenteerida. ?On võimatu küsida, kas mina oleksin olukorra lahendanud teisiti,? elavneb Haarajoki, kes oma valdusi näidates katsub pidevalt pisut hajameelselt, kuid samas hindavalt hunnikutes seisvaid kangaid. Tsehhidest lahkudes pobiseb mees vabrikute juhtidele püüdlikult ?spasibo? ja ?do svidanie?. ?Narvas on küllalt tööd vaja teha ning minu ülesanne on vaadata tulevikku.?

?Minul oli plaan see vabrik (kust inimesed aprillis koondatakse ? toim.) juba aasta varem sulgeda,? tunnistab Virkebau. ?Pole mõtet investeerida sinna, kus ei suudeta konkureerida kõige odavama maailmaga,? viitab mees sellele, et mõistlikum on lõnga odavama tööjõuga maadest sisse osta.

Haarajokiga sarnaselt kurvasilmsed on ka inimesed, keda Kreenholmi vabrikutes kohata võib. ?Kreenholmi puhul on see halb, et inimesed ei kujuta ettegi, et nad võiksid minna mõnda muusse ettevõttesse tööle,? selgitab Virkebau, kes läks Kreenholmis töötades halva tujuga just mõnda vabrikusse, tema seal nii palju kurbi silmi ei mäleta. ?Inimestesse tuleb süstida kindlust. Võib-olla on nende kurbade silmade taga teadmatus, mis saab edasi.?

Rõõmsam on olukord vaid viie meetri kõrguste lagedega peakorteris ning 2000. aastal ehitatud uues õmblustsehhis, kus teed juhatab noor venelane, kes suudab ühena vähestest Kreenholmis kohatud inimestest uue bossiga sujuvalt inglise keeles vestelda.

Küsimuse peale, kas ta on Narvas õnnelik, vaatab Haarajoki kaugusesse ja kehitab kaks korda õlgu. Tööd on palju, omanike ootused kõrgel ja pere kaugel Soomes. Millal Kreenholm jälle kasumit toodab, seda Haarajoki ei tea. ?Eesmärk on jõuda kasumisse võimalikult kiiresti, aga tähtaegu ma ei annaks,? ütleb soomlane.

Pika pinnimise peale nõustub mees tunnistama, et äkki aasta lõpuks õnnestub tööstus kasumisse viia. Sama tähtajaga spekuleerib ka Virkebau, kes hoiab pöialt, et vana tekstiiliäss suudaks Kreenholmi siiski rasketest aegadest üle viia.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhatuse esimees Meelis Virkebau usub, et Ida-Virumaa kui probleem saaks Eesti riigi jaoks lahendatud, kui suudetaks leida investorid 5?6 tööstuse rajamiseks.

?Kui Ida-Virumaa saaks ca kuus 2000 inimesega tarbekaupade või elektroonika tootmisega tegelevat ettevõtet, siis Eesti riik võiks Ida-Virumaa kui probleemi üldse ära unustada,? on Virkebau kindel.

Oktoobri algul saatis Eesti Tööandjate Keskliidu (ETTK) juht sotsiaalminister Marko Pomerantsile elektronkirja, pakkudes, et ETTK võiks aidata riigil sellised investoreid otsida. Vajalikud kontaktid on Virkebaul olemas ? ETTK kuulub Euroopa Liidu Tööstuste ja Tööandjate Föderatsiooni (UNICE), mille liikmeks on 16 miljonit ettevõtet. ?Ma olen valitsusele pakkunud abi, et selle organisatsiooni kaudu tuua siia investoreid, aga mulle pole vastatud,? tundub Virkebau olevat pisut solvunud.

Virkebau võtab Ida-Virumaa ja Narva arengut väga isiklikult, tal on isegi olemas plaan, kuidas investoreid siia meelitada ? tuleb kepp kätte ja kott selga võtta ning Euroopasse minna. ?Aga tuleb muidugi teada, kuhu minna,? sõnab Virkebau, kes esimese hooga helistaks kohe Briti Töösturite Föderatsiooni presidendile ja paluks tal Eestist huvitatud investorid ühte tuppa kokku koguda, et neile siinsetest võimalustest rääkida saaks. Järgmisena võtaks Virkebau ette Saksa töösturid, siis Prantsusmaa ning siis Madalmaad. ?Midagi oleme me siin riigis valesti teinud, et tööstusinvestorid ei ole piiril passikontrollis reas ootamas ja tahtmas siia investeerida. Meil on vaja tööstust!?

Kui küsida, palju selline üritus maksma läheks, arvab Virkebau, et tegemist võiks olla kaks aastat kestva projektiga. ?Miljoniga aastas saaks päris hästi hakkama küll,? arvab ta. Ning lisab, et kui esimesel aastal tulemust ei tule, siis võib asja pooleli jätta.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe sõnul ei õnnestunud neil Pomerantsi e-postkastist Virkebau saadetud kirja leida. ?Ministri meiliaadress ei ole ametlikus kirjavahetuses kasutamiseks,? sõnas Pärgmäe. ?Kui ministri e-kirjad oleks ametliku kirjavahetuse kanal, ei oleks võimalik sinna tulevaid kirju suure mahu tõttu enam korrektselt hallata.? Minister Pomerantsi ennast ei õnnestunud Äripäeval tabada.

Kreenholmi rajas 1857. aastal parun Ludwig Knoop. Teise maailmasõja ajal pommitas punaarmee Kreenholmi valdused pea lagedaks, Nõukogude ajal ehitati siis tehasehooneid juurde vanade asemele. Sotsialistlikku riigikorra lagunedes töötas Kreenholmis pea 6000 inimest.

1994. aastal erastati Kreenholm Rootsi börsiettevõttele Boras Wäfveri AB, selleks ajaks oli suur osa tööstusest kaks aastat praktiliselt seisnud. Virkebau sõnul andis Kreenholmi tänasele halvale olukorrale tõuke pikk virelemine erastamisnimekirjas. Segase tuleviku tõttu puudus Kreenholmi vastu usaldus, pangad ei andnud laenu, tarnijad müüsid toorainet ainult ettemaksu alusel ning ka ostjad olid umbusklikud. Ettevõttes alustati kulude kärpimiseks koondamisi, enda sõnul lasi Virkebau kaheksa aastaga Kreenholmist lahti 1000 inimest.

Eelmises jaanuaris lahkus Virkebau ootamatult Kreenholmist. Ettevõtet asus ajutiselt juhtima emafirma Boras Wäfveri AB tegevjuht rootslane Mats Skogman. Novembris kutsus Skogman Narva soomlase Matti Haarajoki. ?Haarajokil on pikaajaline kogemus ja hea haridus tekstiilivaldkonnas,? põhjendas Skogman oma valikut. Skogman lahkus ametist veebruari keskel isiklikel põhjustel.

Eelmisel nädalal töötas Kreenholmis 4414 inimest, kellest ligi 400 kaotab aprilli lõpus töö, kuna suletakse nn vana ketrusvabrik. Sel aastal plaanitakse Haarajoki sõnul Kreenholmi investeerida 20 mln krooni. 1995?2002 investeeriti ettevõttesse üle 700 mln Eesti krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing