Putini jätkamine vääramatu

Tõnis Arnover 12. märts 2004, 00:00

Nelja aastaga on Putin koondanud enda kätte tohutu võimu ja allutanud meedia täielikult Kremli kontrollile. Valimiste ebademokraatlikkusele viidates loobusid kandidaadi ülesseadmisest paremerakonnad. Nende peamine võimalik rahastaja oligarh Mihhail Hodorkovski suleti enne valimisi eeluurimiskambrisse. Üksnes Irina Hakamada üritab sõltumatu kandidaadina vähimagi võidulootuseta mingitki alternatiivi pakkuda. Putinit ei julge kritiseerida isegi endised vastased, kes on kogenud võimu mõju.

Kui eelmistel valimistel aitasid Putini võimule tuua oligarhide raha, siis nüüd on kõik poliitikaga seotud olnud oligarhid kas maapaos, uurimise all või püüavad poliitikast eemale hoida. Putini põhiliseks toetajaks on endiste jõustruktuuride esindajad. Venemaa juhtiva sotsioloogi Olga Kri?tanovskaja andmeil on nende osakaal Kremli võimuaparaadis kasvanud Gorbat?ovi aja 4,8 protsendilt 58,3-le.

Samal ajal on Putini ajal väga edukalt arenenud majandus. Börsi RTS-indeks on selle ajaga kerkinud ligi 360% . Eelmise aasta majanduskasv oli 7,3% ja tänavune peaks jõudma selle lähedale. Erinevalt Jeltsini ajast saavad inimesed nüüd õigel ajal kätte palga ja pensioni. Kui 2000. a tuli keskmisel moskvalasel Big Maci ostmiseks töötada 74 minutit, siis nüüd pool tundi. Sissetulekute paranemisele vaatamata elab veerand rahvastikust allpool vaesuspiiri ja peab päevas läbi ajama vähem kui 34 krooniga.

Venemaa majanduse aluseks on endiselt nafta- ja gaasitööstus, mis annab veerandi SKTst. Putini poliitika on aidanud riigis taastada stabiilsuse ja aidanud majanduse tõusule, ütles Maailmapanga peaökonomist Moskvas Christof Rühl. Edasi on aga vaja reforme, mis aitaksid majanduse baasi laiendada.

Riigi suurem sekkumine majandusse võib analüütikute sõnul reforme segada. Naftatööstusesse tehtavate investeeringute puhul tahab riik jätta otsustava sõna endale, mitte erafirmadele, on öelnud kaitseminister Sergei Ivanov. Niisugune seisukoht võib vähendada välisinvestorite huvi ning takistada naftatööstuse moderniseerimist.

Venemaa poolelt on viimastel nädalatel tulnud mitu uudist, mis on seotud uute naftasadamate ehitamise, tuumajäätmehoidla ning vabamajandustsooni rajamise plaanidega Eesti piiri lähedal.

Leningradi oblast andis naftafirmale TNK-BP loa ehitada Luuga lahe äärde naftaterminal. Selle planeeritud võimsuseks on 12 miljonit tonni naftatooteid aastas ning valmimisajaks 2006. a lõpp. Projekti maksumus on 2,2 miljardit krooni.

Hiljuti toimus sama lahe äärde Vistino sadamasse uue naftaterminali ehitamise võistlus, mille võitis firma Severo-Zapadnõi. Selle terminali aastavõimsuseks kujuneb neli miljonit tonni. Kokku on plaanitavate terminalide arv seega kerkinud kaheksale.

Eelmisel nädalal teatas uudisteagentuur Itar-TASS, et Venemaa aatomienergeetikaminister Aleksandr Rumajnstev oli palunud luba kahe uue tuumajäätmehoidla rajamiseks. Üks neist tahetakse teha Soome lahe äärde Ust-Luugasse.

Samuti möödunud nädalal tegi ametist lahkuv Venemaa valitsus põhimõttelise otsuse toetada erimajandustsoonide loomist, kus tegutsevatele firmadele tehakse investeerimis-, maksu- ja tollisoodustusi. Leningradi oblasti juhtkond taotleb üht tsooni Svetogorski lähedale.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:16
Otsi:

Ava täpsem otsing