Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühtne platvorm arendab grupitööd
Vajadus elektroonilise infovahetuse järele muudab suhtumist grupitöötarkvarasse. Nagu üks tuttav IT-juht nentis: ?Kui finantssüsteem ei tööta, helistab mulle kahe tunni pärast raamatupidaja, aga kui e-posti server lendab, on kümne minuti pärast oodata kõnet tippjuhtkonnast?. Tavaline pilk grupitöö lahenduse arhitektuurile on kõike muud kui rahuldustpakkuv ? üksteisega on seotud ehk vaid e-posti süsteem ja kalender, failiserverid asuvad osakonniti jaotatult üle ettevõtte, siseportaal ja dokumendihaldus on üles ehitatud küll sama firma, kuid sellegipoolest mitteühilduvatele tooteversioonidele, otsing on puudulik. Loomulikult pole see nii plaanitud, suhtlus- ja sisuhaldusvahendid on aja jooksul arenenud ning muutunud.
Lihtkasutaja jaoks on niisugune olukord segadusse ajav ? iga toimingu jaoks on eraldi programm, mõnda olulist tööriista saab kasutada vaid brauseri abil, võrguketaste failid on kättesaadavad Tallinnas, kuid mitte näiteks Tartu kontoris viibides. IT poolelt vaadates tundub olukord veelgi enam skisofreeniline, olles samaaegselt nii keerukas kui ka kulukas: võrgukettad, viirused, tagavarakoopiad, taastamistööd...
Kuna grupitöö osatähtsus järjest kasvab, vastavad organisatsioonide tulevikuvajadustele enim komplekslahendused, mis seovad portaali, meeskonnatöö ja sisuhalduse. Oracle Collaboration Suite kasutab grupitöö jaoks olulise info ? nii e-posti kui ka failide hoidmiseks andmebaasi, millega suhtlemiseks kasutatakse Microsoft Outlooki ja veebibrauserit, rääkimata mobiiltelefonist või Excelist.
Ühises süsteemis on elektron- ja kõnepost, kalender ja failihaldus, otsing ja võrgupõhine koosolekukeskkond. Kuna kogu infot hoitakse andmebaasis, saab tagada nii süsteemi turvalisuse, stabiilsuse kui ka laiendatavuse. Hetkel turul levinud alternatiivsed lahendused kasutavad relatsioonilist andmebaasi kas ainult osaliselt või üldse mitte. Info salvestamine relatsioonilisse andmebaasi annab kõik vahendid varukoopiate loomiseks ja taastamiseks, andmebaasimootor hoolitseb selle eest, et midagi iseeneslikult rikki ei läheks. Samas saab lisastabiilsuse loomiseks siduda mitu arvutit ühtselt töötavasse süsteemi, seda nimetatakse klasterdamiseks.
Nõnda jäävad elektronpostkastid ja võrgufailid kõigile kasutajatele kättesaadavaks ka siis, kui mõni serveritest peaks juhuse või riistvaravea tõttu rivist välja langema. Järgmise sammuna saab klastrit kasvatada vastavalt vajadusele, sest serverite lisamine ei nõua kogu arhitektuuri muutmist.
Autor: Riho Kurg