Kinnisvaraomanik peab ehitusprahi olmejäätmetest eraldama

Ehitus- ja remonditööde käigus tekib tavaliselt jäätmeid, mida segaolmejäätmete konteinerisse panna ei tohi või ei ole mõttekas:

- nad on kaalult või mõõtmetelt liiga suured ning kas ei mahu olmejäätmete konteinerisse või võivad seda vigastada;- nad kuuluvad ohtlike jäätmete hulka;- neid on otstarbekas taaskasutada.

Juba enne lõppkoristuspäeva tasub mõttega enda ümber vaadata, et analüüsida, millistest jäätmetest lõppkoristuse käigus tuleks lahti saada.

Rusikareegli järgi saab ehitus- ja remondijäätmed jagada neljaks: ohtlikud jäätmed, vana elektroonika, taaskasutatavad jäätmed ja segaehitusjäätmed.

Ohtlikud ained tunneb ära oran?i ohumärgise järgi pakendil. Osa neist on vedelad, näiteks värvid ja lahustid. Värvi- ja lahustijäägid tuleks kokku koguda sobiva suurusega, soovitatavalt plastikust suletavasse nõusse. Värvi või lahustiga reostunud materjalid (pintslid, kaltsud, taara jms) võib koguda sobivasse suletavasse kogumisnõusse. Liimi- ja lakijäägid tuleb koguda eraldi.

Aerosoolpakendis pihustatavad värvid, lakid jms võivad samuti kuuluda ohtlike jäätmete hulka. Aerosooltaaras võib sisalduda ka freoone, mis mõjuvad kahjulikult osoonikihile. Aerosoolpakendid tuleb koguda eraldi suletavasse kogumisnõusse.

Lammutusjäätmete hulgas võib olla ka eterniitplaate, mis sisaldavad asbestikiudu. Peale katusematerjali võivad asbestikiudu sisaldada ka vananenud torustik ning isolatsioonimaterjal. Asbest ei ole keskkonnaohtlik ja seda sisaldavad jäätmed enamasti ladestatakse kas tööstusjäätmete prügilasse või maetakse tavajäätmete prügilasse tähistatud ladestusalale.

Küll on asbestitolm ohtlik inimesele, põhjustades asbestoosi-nimelist haigust, millest võib edasi areneda kopsuvähk. Seetõttu tuleb asbesti sisaldavate materjalide puhul vältida nende purunemist ja asbestikiu sattumist õhku. Tolmav asbest tuleb pakendada sellisesse pakendisse, mis väldib tolmu levimist keskkonda.

Päevavalguslambid sisaldavad elavhõbedat, seega tuleb vältida nende purunemist. Päevavalguslambid tuleb koguda eraldi sobiva suurusega kasti, lambi võib ka panna tagasi pakendisse, milles see oli poest ostes.

Eraisikud saavad ohtlikke jäätmeid tasuta ära anda. Selleks on kohalikud omavalitsused loonud kogumispunktid, tihti on need bensiinijaamades.

Remondi- ja lammutustööde käigus tuleb lahti saada ka vanast elektroonikast. Elektroonika võib sisaldada nii ohtlikke jäätmeid kui ka materjale, mida saab taaskasutada. Keskkonnaohtlikud osad on näiteks teleri kineskoobi raskemetallid või külmiku freoonid. Jäätmekäitleja lammutab kõik need seadmed ja eemaldab keskkonnaohtlikud osad.

Taaskasutatavaid jäätmeid on võimalik uuesti materjaliks muuta või kasutada energia tootmiseks.

Seetõttu on nende lõppkäitlemine oluliselt odavam kui ohtlike jäätmete lõppkäitlus või sorteerimatult prügilasse ladestamine.

Sõltuvalt kogusest on neid otstarbekas koguda kas liigiti erinevatesse konteineritesse või koos ühte konteinerisse. Kuna näiteks pappi ja kilet ei ladustata prügilasse, ei lisandu äravedamisel hinnale ladustustasu ega uue jäätmeseaduse kohaselt kehtestatav saastetasu.

Segaehitusjäätmed, mida ei saa taaskasutada, ja muud jäätmed kogutakse kokku eraldi konteinerisse.

Sõltuvalt jäätmete umbkaudsest mahust, kaalust ja liigist saab valida nende kogumiseks sobivat tüüpi mahutid ning vajadusel tuleb hankida nende tõstmiseks vajalik tehnika, mida jäätmekäitlusfirmad üldjuhul ei paku. Ehitusjäätmed võtavad palju ruumi ja on rasked, neid ei saa panna tavajäätmete kasti. Ehitusjäätmete ladustamine on soodsama hinnaga, kuna nendest ei eraldu vihmaga loodusesse kahjulikke aineid.

Autor: Maren Pärn