Loid tööturg soodustab siseturu kaitsmist

Bradford DeLong 17. märts 2004, 00:00

Oli raske aru saada, mis kaalutlused olid Bushi administratsioonil, kui see kehtestas piirangud terase impordile. See otsus oli halb majandusele, muutes USA vaesemaks. Oli halb kaubandusele, sest röövis terast kasutavatelt tööstusharudelt rohkem kasumeid ja töökohti, kui andis neid terast tootvatele tööstustele. Ja oli ka halb diplomaatiale. Miks peaks keegi sõlmima lepingu USA valitsusega, kes murrab oma lubadusi sisepoliitilise kasu pärast?

Kõikide USA presidendivalimiste puhul võite olla kindlad selles, et protektsionism ilmutab end taas. Kuid Ameerika suund protektsionismile võeti palju varem kui 2001. aastal president George W Bushi poolt kehtestatud terasetollidega.

Viimase kolme aasta jooksul on edasiminek maailmakaubanduse vabastamisel olnud palju väiksem, kui ükskõik milline vabakaubanduse pooldaja oleks soovinud.

Kui ei suudeta peatada USA pendli liikumist, tuleb aastakümne ülejäänud osa sama halb. Ei Euroopa Liit ega Jaapan saa teha midagi enamat, kui lasta end tõmmata kaubanduse liberaliseerimise lepingutesse.

Ilma USA tugeva juhtimiseta ? mis tähendab vabakaubandusse uskuvat USA valitsust ja Kongressi ? ei toimu kaubanduse liberaliseerimist ja nii sünnib üha enam ?hädaolukorrast tingitud? tolle, ?erakordseid? kvoote ja ekspordipiiranguid.

Kas miski saab pendli suunda muuta? Ilmselt mitte miski, kui just kohe ei toimu äkilist ja tugevat USA siseriikliku nõudluse kasvu, millega kaasneks tööhõive suurenemine.

Ameerika töötajad ja valijad tunnevad suuremat ärevust töökohtadega tagatuse pärast ja on valmis süüdistama ebastabiilsete töökohtade pärast ükskõik mida. Nad on olnud tunnistajaks kõige ulatuslikumale tööturutingimuste allakäigule, mida alla 85aastased mäletavad. Loid tööturg annab sellele protektsionistlikule pendlisuunale hoogu juurde.

On kaks argumenti ja üks majanduslik muudatus, mis saaksid kiirendada naasmist kaubanduse liberaliseerimise juurde.

Need kaks vabakaubandust pooldavat argumenti on mõjukad, kuid üldjuhul pole neid ellu rakendatud. Esimese argumendi peaksid esitama need riigid, kes USAsse ekspordivad: nad peaksid rääkima USA ajakirjanikele, poliitikutele, valijatele ja töötajatele kõigist nendest Ameerika töökohtadest, mida ei eksisteeriks, kui poleks eksporti Ameerikasse.

Teise argumendi peavad esitama need, kes hoolivad USA rahvuslikust julgeolekust. 21. sajandil on maailm pidevas võitluses terrorismiga. Olulise osa sellest võitlusest moodustab terrorismi vaenlaste sidumine ühtseks liiduks. Suurenenud ülemaailmne kaubavahetus võib olla oluline osa sellises liidu loomise protsessis.

Ka Euroopa ja Jaapan peavad ellu viima majandusliku muudatuse. Tugev nõudluse kasv Jaapanis ja Euroopas, mis tooks kaasa suurema ekspordi USAst, oleks üks kõige võimsam kaubanduse liberaliseerimise jõud, mida võib ette kujutada.

Liiga kaua on Euroopa ja Jaapan allutanud täieliku tööhõive püüdluse teistele eesmärkidele, olgu nendeks siis erakordselt madal inflatsioon (Euroopa) või majandusbuumiga seotud kulude vältimine (Jaapan).

Tavaliste Ameerika valijate veenmine kaubanduse liberaliseerimise positiivsuses on lihtsam, kui USA pole maailma ainus nõudlust edasiviiv vedur ja ei püüa iga hinna eest olla võimalikult väiksem importija.

© Project Syndicate

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:17
Otsi:

Ava täpsem otsing