Lidl koondab ja laieneb Rootsis üheaegselt

Tõnis Arnover 18. märts 2004, 00:00

Saksa kaubandushiid varjab kiivalt oma plaane ja tegevuse kohta mingeid kommentaare ei anna ning eelmise aasta tegevusaruannet veel esitanud ei ole.

Esimesed poed ja suure Halmstadi logistikakeskuse avas Lidl Rootsis eelmise aasta septembris. Kaubandustöötajate ametiühingu andmeil on Lidl koondanud kuni kümnendiku prooviajaga töötajatest. Ametiühingu väitel näitab see, et Lidli läbimüük ei ole vastanud ootustele.

Lidl ise seda teadet ei kommenteeri, vaid avab täna järjekordse poe, mille järel tõuseb nende arv Rootsis 39-le. Kokku töötab neis 750?800 inimest.

Ajaleht Sydsvenska Dagbladet peab väidet Lidli halvast algusest liialduseks ning ütleb, et katseajaga töötajate koondamine on ka kodumaistes kaubandusfirmades üsna tavaline praktika. Leht tsiteerib Saksa turu-uuringufirma GfK Rootsi tütarfirma uuringut, mille kohaselt Lidli algus pole sugugi laita. Sealt ilmneb, et kolme kuuga hõivas Lidl paarikümne poega 0,6 protsenti Rootsi jaekaubandusturust, sealjuures mahla- ja õllemüügist vastavalt 5,2 ja 4,2 protsenti. Lidli edukad müügiartiklid on olnud veel pakkekile, foolium, tualetipuhastusvahendid, vorst, toiduõli.

Lidli tulekusse algul suure kartusega suhtunud Rootsi kolmest põhilisest kaubandusfirmast ? ICA, Axfood ja Coop ? ohkavad kaks esimest kergendatult ja kinnitavad, et Lidli mõju neile on loodetust väiksemaks jäänud.

Üksnes Coop, kellel ei ole odavpoodide ketti, tunnistab, et tema läbimüük on Lidli tõttu vähenenud. ?Neis kohtades, kus Lidli poed on tekkinud, on meie läbimüük vähenenud 2?12 protsenti,? ütles Coop Sverige asetegevdirektor Thomas Evertsson.

Kaotavad ka need Rootsi tootjad, kes ei nõustunud Lidli ettepanekuga valmistada talle tooteid tema nime all.

?Lidl oleks tahtnud osta peaaegu kõiki meie tooteid, aga kuna meil ei ole kombeks valmistada tooteid poe kaubamärgi all, siis jäi meil tarneleping sõlmimata,? ütles suure Rootsi piimatootja Arla Foods Sverige tegevdirektor Hans-Åke Hammarström.

Vastavalt tavale on Lidl asunud vaikuskatte all otsima poodidele sobivaid kohti ka Eesti linnades, kuid kokkulepped sünnivad raskelt ja tagasilöökidega.

Lasnamäel Mustakivi teel napsas nende soovitud koha ära Tirsi Grupp. Tartus ei nõustunud linnplaneerimisosakond eraldama neile kaht soovitud krunti. Ka kokkulepet Masekoga Kalamaja krundi ostmiseks pole seni saavutatud.

Lidli salapära algab tema omanikust Dieter Schwarzist, kellest Saksa pressil pole õnnestunud mitu aastat isegi pilti teha.

Edukale ärile pani aluse tema isa Josef Schwarz, kes 1950. a omandas osaluse puuvilja hulgimüügifirmas Heilbronn.

Esimesed odavpoed avas Lidl 1973, üle Saksamaa piiride kasvas ta alles 1988. Eriline edu on firmat saatnud pärast Berliini müüri langemist 1989 ? sestpeale on kontserni käive kümnekordistunud.

Lidl on olnud edukas nii Ida- ja Kesk-Euroopas kui ka Saksamaal, kus ta mullu suurendas oma käivet 12 protsenti. Nüüd on Lidl oma laienemises jõudnud Põhja- ja Baltimaadesse.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing