Ärimehed kimpus rohelistega

Üheks selliseks on poole miljardi kroonise prügila rajamine Ääsmäe rabasse, mille idee mattis arendaja, Eesti suuremaid jäätmekäitlusfirmasid Ragn-Sells lõplikult maha 2002. aasta lõpus. Rohelised sundisid prügifirmat möönma, et raba on haruldaste taimede kasvukoht ning et keskkonnamõju hindamine on tehtud ebaprofessionaalselt.

Sarnaselt kustutasid keskkonnakaitsjad paar aastat tagasi OÜ Valmose plaani rajada Pärnumaale Tahkuranda 100 miljoni kroonine spoonitehas.

Enamjaolt on projektide peatamise mootoriteks tasuta õigusabi jagav Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja Eesti Roheline Liikumine (ERL), kelle õigusabitöörühmi on rahastanud fondid USA ja ELi fondid.

Kümmekonna äriprojekti üle rohelised ja arendajad alles protsessivad. OÜ Klauser Trade plaan panna Paldiskis Pakri pankrannikul püsti poolesaja majaga elamurajoon seisab üle aasta, sest linn tühistas ERLi survel detailplaneeringu. Viimasele ei meeldinud, et pool projektist oleks tulnud maastikukaitsealale ja majad oleks vaid 75 meetri kaugusel merepiirist.

?Ma ei saa aru, mida siin on kaitsta,? takseerib pankrannikut Klauser Trade?i üks omanikke Kalvi Saul. Tema sõnul hakkas firma 100 miljoni kroonist elamurajooni arendama Paldiski linnavalitsuse initsiatiivil. Praeguseks on Klauser Trade laenuintresside ja tühistatud planeeringute tasuna korstnasse kirjutanud 2 miljoni krooni.

?Osa rohelisi on mürkrohelised,? lausub Paldiski linnapea Kaupo Kallas ja lisab, et möödunud nädalal algatatud uue detailplaneeringu puhul kavatsevad nad väga ranged olla, et esimesed majad oleks püsti 1,5 aasta pärast.

Rohkem kui kolm aastat on rohelistega vägikaigast vedanud firma Maru, mis ostis 2000. aastal riigilt Lahemaa rahvusparki Nõmmeveskile paarihektarilise maatüki, kuhu tahtis 8 miljoni krooni eest taastada hüdroelektrijaama.

Rahvuspargi vastuseis pole vallal lubanud kinnitada detailplaneeringut. Praeguseks juba üle miljoni krooni panustanud Maru kaalub kohtuasja. ?Rohelised ise on ju samuti äriprojekt, nad teevad tellimustöid, milleks saavad Euroopast raha. Kuidas saavad nad meid takistada?? küsib ASi Maru juhatuse liige Heiki Laiverik.

Rahvuspargi direktor Arne Kaasik ütleb, et Nõmmeveski näol on tegu Lahemaa põhilise loodusobjektiga, mida külastab aastas kümneid tuhandeid inimesi, seal elavad haruldased vesipapid ning kasvavad mets-kuukressid. ?Mitte kõikjal ei ole vee-energia roheline energia.?

Lootust on kaotamas Viru Keemia Grupi (VKG) tütarfirma Aidu Oil, mis soovib juba mitu aastat rajada põlevkivikaevandust Ida-Virumaale Mäetaguse valda. ?Demokraatia läheb meile kulukaks, kui igal isikul ja organisatsioonil on õigus öelda,? lausus VKG juht Janek Parkman.

Keskkonnakaitsjatega kokkuleppe saavutamine tähendab tavaliselt arendajale märkimisväärseid lisakulutusi. ELFiga läks näiteks kompromissile Eesti suuremaid ettevõtteid Merko oma Ida-Virumaa kaevanduste puhul, mille kaevandusloa oli ELF kohtus vaidlustanud.

Samuti saavutati kohtuväline kokkulepe 2,6 miljardit krooni maksva Kunda tselluloositehase puhul, kus Estonian Cell kohustus rohelise survel kontrollima tehasesse saabuva toorme päritolu ja sertifitseerima kolme aasta jooksul poole oma toodangust.

?See on märkimisväärne summa,? kommenteeris kokkuleppe hinda Estonian Celli juhatuse liige Peeter Lodi. ?Aga kaalul oli see, kas tehas tuleb või ei tule,? meenutas ta kuid kestnud pingelisi läbirääkimisi.

Paljude projektide puhul jäävad keskkonnakaitsjate käed siiski lühikeseks, sest ressursside vähesuse tõttu lastakse õige aeg mööda. Näiteks Sillamäe sadama puhul, kus ERLi juhi Peep Mardiste sõnul on planeeringutega seadust rikutud.

ERLi jurist Liis Keerberg toob välja, et mõne suure projekti puhul jääb sageli mulje, et otsused on poliitilisel tasandil juba ammu ette ära tehtud.

Ühe tuntuima vaidlusobjekti ? Saaremaa sadama ? puhul tundub, et keskkonnakaitsjad on kaotajad. Kuigi ELF kaebas hiljuti kohtusse minister Villu Reiljani keskkonnamõjude hindamise aruande kinnitamise eest, on Tallinna Sadamal kõik vajalikud planeeringud käes.

Kuid kui veel aasta tagasi keeldus sadam keskkonnakaitsjate nõudmistest, siis möödunud nädalal lubas teha hoovuste uuringud ning lindude seire. Tallinna Sadama turundusjuht Erik Sakkov ütles, et katsuvad tulevikus rohkem rohelistega arvestada. ?Lihtsam on nõudmisi täita kui nende üle vaielda.?

Kuigi ettevõtjad tunnistavad roheliste tugevnemist, nendivad viimased, et neil napib jõudu. Keskkonnajuriste on vähe ning õigusabi rahastamine projektipõhine. Keskkonnaministri vastuseisu tõttu pole riigieelarvest õigusabi toetust loota, mistõttu jääb üle toetuste taotlemine ELi erialavõrgustikest.

Kärt Vaarmari, Eestimaa Looduse Fond:

Keskmine Eesti ettevõtja ei arvesta, et rohelised jälgivad kõrvalt mängu. Kui keegi sekkub, siis hoitakse peast kinni, et rohelised on jälle vastu. Ei oodata, et me võiksime olla huvigrupp.

Tulevikus sooviksime rohkem ennetada. Mida vähem on meil raha, seda vähem on meil jõudu. Raske on rahastamisallikaid leida. Kui riigi suhtumine samaks jääb, siis ei ole meie arengut näha. Meie tugevus oleneb riigi rollist.

Liis Keerberg, Eesti Roheline Liikumine:

Sõltub täiesti ettevõtjast, ühtset hoiakut ei ole. Kuna keskkonnateemad on muutumas järjest olulisemaks, siis on üha enam neid, kes tunnevad huvi ja küsivad.

Kas mõistmise või liigsete kulutuste vältimise soovi tõttu muutuvad suhted senisest konstruktiivsemaks. Rohelisi ei tembeldata enam lahmivalt ekstremistideks ja meie näeme, et arendajatel on tekkimas keskkonnakasutusest terviklik nägemus, kus kasumisaamise kõrval on ka teisi samaväärseid prioriteete.