Logistiku oskusi hakkab tulevikus näitama kutsetunnistus

Eesti Logistikaühingu juhatuse liige Ain Tulvi selgitas, et kutsetunnistust on vaja, sest diplom või kutsekooli lõputunnistus iseenesest ei tõesta, et inimene on teatud erialal mingil tasemel pädev, et ta tegelikult omab nõutavaid tööoskusi ja -kogemusi ja saab tööga hakkama. ?Tunnistust koolid ise väljastada ei saa, sest huvitatud isikutena ei saa need jääda erapooletuks,? selgitas Tulvi. ?Erapooletu peab olema kutsekomisjon ja selle nimetatud eksamikomisjon.?

Kutsekvalifikatsioonisüsteem on üleüldine ja hõlmab pea kõiki erialasid, millede kutse omistamise kord pole seadusega teisiti sätestatud, näiteks piloodid, laevajuhid ja arstid.

Rautakesko logistikajuht Indrek Reismann selgitas, et näeb kutsetunnistuste suurimat kasu võimalikule kutsetunnistuse saajale endale, sest see oleks sertifikaadiks, mis väljendab pädevust oma valdkonnas ja vastavust kutsestandardile. ?Tööandjale on see valiku tegemisel abistavaks, kuid mitte määravaks. Määrab siiski eeskätt varasem töökogemus, isikuomadused ning arengutahe,? selgitas Reismann. ?Kõnesoleva tunnistuse täiendavat tähtsust näen väljapoole Eesti Vabariiki logistika valdkonnas tööle pürgimisel.?

Praegu uurib näiteks Rautakesko töölepürgijate tausta, teeb erinevaid teste ja vestlusi ning otsib võimalikud kandidaadid. ?Seejärel olenevalt ametikohast osaleb ka logistikajuht võimaliku potentsiaalse töötaja valiku tegemisel ? teadmiste ja kogemuste kontroll, vestlus, võimalik ka kirjalik visioon töö konkreetsel teemal,? lisas Reismann. Tähtsamate ametikohtade täitmisel kasutatakse abiks ka personaliotsingufirmasid.

Kutsetunnistuste süsteem kehtib pea kõikides Euroopa maades ja üldjuhul peab üks ELi liikmesriik tunnustama teises välja antud kutsekvalifikatsiooni. ?Kutsekvalifikatsioon on antud kutsealal nõutav kompetentsuse tase,? selgitas Tulvi. ?Haridusasutus, mille inimene lõpetab, väljastab tunnistuse või diplomi, mis tõestab, et ta on õppinud neid ja neid aineid, sooritanud eksamid jne.?

Kuna logistikajuhtimise, laonduse, veonduse ja teistes logistika valdkondades seadused teisiti ette ei näe, kehtivad ka siin kutseomistamise üldised põhimõtted. ?Eriti oluline on kutseomistamine logistikutele ja logistikajuhtidele veel seetõttu, et nende erialade õpetamisega alustati meil alles neli-viis aastat tagasi. Seetõttu on enamus logistikas töötavatest inimestest korraliku ametialase väljaõppeta.? Logistikute professionaalne tase pole seetõttu Tulvi hinnangul sageli piisavalt kõrge, tasemes ja tööalastes otsustes kahtlevad tihti ka tööandjad, mistõttu ei võeta nende otsuseid vahel tõsiselt.

Kutsetunnistus väljastatakse pärast kutsekomisjoni positiivset otsust reeglina kutseeksami tulemuste alusel. Igal erialal tuleb Tulvi sõnul tõenäoliselt erinev hind. ?Tõenäoliselt jäävad hinnad tuhande krooni kanti,? lisas Tulvi.

Kui näiteks rahvusvaheliste vedude autojuhtidele on kohustuslik autojuhi II tase, kuna teatud ajast alates ilma selleta rahvusvahelistel liinidel töötada ei saa, siis näiteks veokorraldajate, logistikute ja logistikajuhtide tarvis pole kutsetunnistus Tulvi hinnangul praegu ega lähitulevikus obligatoorne. ?Kuna laojuhataja ja logistikajuht juhivad arvestatavalt suuri kollektiive ning võtavad iseseisvalt vastu kaalukaid otsuseid, siis nendele võiks kohustuslikkuse nõue juba praegu kehtida,? selgitas Tulvi.

Tunnistusi hakkab väljastama kutsekomisjon, mille moodustavad Eesti Logistikaühingu, Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Transpordi ja Teede ühingu ning Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse esindajad.