Meie pangad on toote-, mitte kliendikesksed

Reedeses Äripäevas ilmus vaatluslugu, mis andis ülevaate pankade võrdlemisi jahedast suhtumisest 300 000 krooni ühekordse raha investeerimisse (vt - Investeerimispankurid ei oska müüa). LHV ja Hansapank pidasid seda summat liiga väikeseks. Vaba raha omanikul, tuntud mälumänguril Jevgeni Nurmlal saatest ?Kes tahab saada miljonäriks??, jäi sedakorda investeerimisotsus tegemata.

Äripäev nendib, et pankade kenasti kasvanud kasumite najal on meie rahaasutused muutunud laisemaks, mis väljendub jäigavõitu tootekesksuses, tõrjudes tagaplaanile kliendikeskse suhtumise.

Potentsiaalsele investorile Nurmlale selgitati, et aktsiatesse paigutamiseks on 300 000 krooni liiga vähe, nn professionaalse portfellihaldusteenuse pakkumine algab alles poolest (LHV) kuni miljonist kroonist (Hansapank). Ilmselt pole nõustamise niisugune algus investorile just julgustav.

Samas on aktsia algajale investorile ehk kõige arusaadavam investeerimistoode, mille teenust võiks pakkuda ka alates väiksemast summast. Panga pakutava teenuse sisu seisneks aktsiate soovitavas valikus, mis algajal investoril ilmselt mööda külgi maha ei jookse. Tõsi, Eesti (börsi)aktsiatesse investeerimiseks pole vaja poolt miljonit krooni ega panga abi, neid saab osta iseseisvalt kas või ühekaupa. Olukord on siiski teine välisaktsiate ja -fondidega, mida ilma vahendajata osta ei õnnestu. Toimivad võlakirjaturud paiknevad samuti Eestist väljaspool. Pealegi, kui klient soovib konsultatsiooni, tuleks talle seda anda, sõltumata rahasummast.

Samas ei tohiks konsultatsioon Nurmla näitel olla liiga keeruline ja spetsiifiline ega nõuda põhjalikke eelteadmisi. Näiteks kinnise investeerimisfondi kui seletust vajava instrumendi pakkumine algajale investorile suretas kiiresti huvi.

Pankade investeerimisnõustajad võisid olla teadlikud, et Nurmla soovib osta võiduraha eest hoopiski auto ja minna reisima, millest ta oli varem ajaleheveergudel teada andnud. Seepärast võidi temasse suhtuda ka ükskõiksemalt. Siiski ei õigusta pankade eelarvamuslikku jahedust miski ? niiviisi ei pruugigi tulevikus kliente lisanduda, ja kasumidki võivad kukkuda. Sellegipoolest: Nurmla jäi enim rahule Trigon Capitali esitlusega, mille järel oli ta õige lähedal investeerimisotsusele. Trigon pakkus näiteks Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiafondi, milles aga kõik otsused oleks teinud fondijuht ise.

Äripäev märkab seaduspära, et pankadel on tunduvalt suurem huvi turustada niisuguseid investeerimistooteid, mis garanteerivad raha pideva juurdevoolu panka. Näiteks pensioni teine sammas, mis toob iga kuu panka kuus protsenti töötaja brutopalgast; pensioni kolmas sammas ja pensionikindlustus, mis samuti näevad ette igakuiseid makseid.

Veel on pangad välja töötanud mitmesuguseid fondiplaane raha säästmiseks ja kasvatamiseks, aga need eeldavad samuti perioodilisi sissemakseid. Nähtavasti on pangad välja arvestanud, et pidev raha on parem kui ühekordne raha. Müügitööd tuleb nii ühe kui teise saamiseks samavõrra teha, aga ühel juhul on laekumised pikaajalised ja põhimõtteliselt piiramatud, teisel juhul fikseeritud. Veelahe näib siin olevat ühekordne pool miljonit krooni, mis veel pangas huvi äratab. See tõestabki pankade tootekesksust ja kliendikeskse suhtumise unustamist.

Autor: ÄP