Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome asfaldikartell ulatuselt klass omaette
Kokku teenisid firmad kartellikoostööst Soome konkurentsiameti hinnangul 30 miljonit eurot (470 mln krooni) aastas. Kaheksa aasta jooksul (1994?2002), mil kartell tegutses, tähendas see 3,75 miljardi krooni suurust lisaarvet eelkõige Soome maksumaksjale, kuna enamiku asfalteerimistööde tellijad olid riik ja kohalikud omavalitsused, kirjutasid eile Soome ajalehed.
?Käsi oli sügaval maksumaksja taskus,? ütles Soome konkurentsiameti juht Matti Purasjoki, kes näeb sarnaseid jooni Rootsis avastatud asfaldikartelliga, mille eest Rootsi konkurentsiamet mõistis mullu neljale firmale rekordilised 2,7 miljardit Eesti krooni trahvi. ?Kartell toimis sama skeemi alusel,? ütles Purasjoki. Kartelli olid segatud Skanska ja NCC (lisaks Peab ja Vägverket Produktion), mis on osalised ka Soome skandaalis. Oma asfaldikartelli uurimine on pooleli Norra konkurentsiametil.
Seni on Soomes konkurentsiseaduste rikkumise eest saanud suurima trahvi ? 52 miljonit krooni ? telekommunikatsioonifirma Elisa. Asfaldikartellis osalejaid tahab konkurentsiamet trahvida 1,5 miljardi krooniga. Sellest 1,06 miljardit krooni on määratud konkurentsiameti andmeil kartelli peaorganisaatorile Soome suurimale ehitusfirmale Lemminkäinenenile.
Mullu sunniti kartelliskandaali paisudes Soome Tööstuse ja Tööandjate Liidu juhi kohalt tagasi astuma Heikki Pentti, kes koos oma kahe vennaga omab 65% Lemminkäineni aktsiatest ning kes oli pikka aega firma tegevjuht.
Lemminkäinen eitab süüd.
Lõplikud trahvid määrab Soome majandusküsimustega tegelev kohtuinstants ning protsessimine võib võtta aastaid. Soome konkurentsiamet on aga võidus kindel. ?Meil pole kunagi olnud nii tugevaid tõendeid millestki sellises suurusjärgus,? ütles uurimist juhtinud Leena Passi. ?Räiguselt ja ulatuselt on asfaldikartell klass omaette.?
2002. a alanud uurimine on toonud päevavalgele asfaldifirmade koostöö hinnakujunduses, lepingute jagamises ning tootmismahtude piiramises. Väiksemad firmad sunniti koostööle ? kes tõrkus, sellele tõsteti asfaldi hind mitmekordseks või keelduti müümast. Kokkulepetest kinnipidamist jälgiti. Kui tootja ?kvooti? ületas, tuli valuraha maksta neile, kel ?kvoot? täitmata jäi. Summad ulatusid 100 000 Soome margast miljoni margani.
Koostöö tõi pindamistööde hinna 50?60% tõusu, mis sundis omavalitsusi tellitud tööde mahtu vähendama. Kartellisüüdistusega firmade käes on 70% Soome asfalditurust, mille maht oli 2002. aastal 4,5 miljardit krooni.
Kui kohus trahvid kinnitab, kulub Lemminkäinenil trahvi maksmiseks mitme aasta kasum. Mullu oli firma puhaskasum 350 miljonit krooni. Mullu, esimesel aastal kui kartell ei toiminud ? kahanes Lemminkäineni asfaldi- ja pindamismaterjalide divisjoni kasum 265 miljoni kroonini eelnenud aasta 485 miljonilt kroonilt.