Igaüks võib olla investor

Kristjan Lepik 06. aprill 2004, 00:00

Minu silmis on investeerimisnõustamine Eestis kasvanud koos kliendiga ja kui näiteks aastal 2000 ei osanud kliendid paljusid tooteid või turge veel nõuda, siis aastal 2004 on klientide teadmised oluliselt kasvanud. Kuigi areng on olnud väga kiire, on arenguruumi veel meeletult: kui arenenud välisriikides (eesotsas USAga) investeerib aktsiaturgudele suurem osa kodanikest, siis Eestis tegeleb investeerimisega vaid paar protsenti elanikkonnast.

Olen isiklikult kohtunud ühe ameerika vanaprouaga, kes pensionile jäädes sai rahus hakata tegelema oma kahe hobi, reisimise ja investeerimisega. Ta väitis, et keskmiselt paar tundi päevas tegeleb ta aktsiaturgude jälgimisega, ja USAs on see üsna tavapärane - investeerimine on seal tema sõnul samasugune tavaline hobi nagu sörkjooks. Ma usun, et eestlaste keskmise sissetuleku ja investeerimisteadlikkuse kasvuga pole see mõne kümnendi pärast Eestis midagi eriskummalist.

Investeerimisnõustamisel tuleb pidevalt võidelda kolmepealise koletisega. Müüdid on eestlaste hulgas laialt levinud ja nende väljajuurimisega tuleb tegeleda nädalast-nädalasse.

1. ?Investeerimine on ainult rikastele?. LHV aitab nõu ja jõuga kõiki, kes soovivad oma raha investeerida, olgu summa 10 000 või 2 miljonit krooni. Personaalne portfelli-haldus (klient annab kogu portfelli investeerimise üle portfellihaldurile) on siiski kallis teenus just põhjusel, et portfellihaldur peab päevast-päeva kliendi portfelli juhtima. Ei saa ju ka Mercedese esindusse minna ja pahandada, et 100 000 krooni eest Mercedest ei saa. Loomulikult on suurema summaga valikuvõimalused suuremad, kuid investeerimist alustada saab keskmisele eestlasele kättesaadava summaga. 10 000 krooni puhul on valikuid küll vähem, kuid siin tulevad appi indeksaktsiad. Indeksaktsia sisaldab kõiki indeksi koosseisus olevaid aktsiad, kuid seda saab osta vaid ühe tehinguga, mis tagab madalad teenustasud, kuid samas on ka portfelli riskid hajutatud. Näiteks ostes S&P 500 indeksit jälgivat indeksaktsiat IVV, on teie portfellis vaid ühe tehinguga USA 500 suurimat börsiettevõtet.

2. ?Investeerimine väljapoole Eestit on keeruline ja väga kulukas?. Jah, see vastas tõele aastal 1989, kui tehingud ja arve avamine käisid faksi ja telefoni teel. Internet on toonud Eesti väikeinvestorile kõik globaalsed aktsiaturud käeulatusse ja ka teenustasude käärid on Eesti ja muu maailma vahel muutunud pea olematuks. Seega saab vaid paari hiireklikiga investeerida Ameerikasse, Aasiasse või Euroopasse. Keeruline? Kindlasti mitte. Kui kliendile on välisaktsiate hulgast valiku tegemine raske, siis annab LHV nõu. Globaalne aktsiainvesteering pole täna keerulisem pangaülekandest.

3. ?Investeerides võid kaotada kogu raha?. 1997. a börsikrahh on jätnud valusa jälje: paljud investorid kaotasid siis raha ja see on eestlaste hulgas tekitanud mulje börsist kui ohtlikust kohast. Enamasti oli siis peamine rahakaotuste põhjus liigne ahnus: optsioonide ja repo-tehingutega mindi püüdma liiga suurt kala. Kui proovitakse raha lühikese ajaga kahekordistada, siis peab olema ka valmis rahast ilma jääma, aga kui investeerida mõistlikult ja rahulduda aktsiaturgude keskmise tootlusega (11-12% aastas), siis on ka poole raha kaotamine pea võimatu. Mõistlikult investeerime on praegusel hetkel vähemalt neli korda tulusam kui raha deposiidis hoidmine.

Mälumängur Jevgeni Nurmla raha jäi investeerimata (vt Investeerimispankurid ei oska müüa) ja kuigi võis siin olulist rolli mängida ka see, et Jegveni oli ilmselt juba varem otsustanud tarbimise kasuks, ei suudetud pankades talle piisavalt atraktiivset ja selget pakkumist teha.

Ehk on see isegi hea, et Jevgeni raha ei hakatud poolvägisi aktsiatesse suunama, kui ta oma mõtetes oli rahaga juba mujal. Igatahes on investeerimisnõustamine Eestis kiiresti arenev valdkond ja seetõttu muutub ka teema üha aktuaalsemaks. See ajendaski mind pankade poolelt sõna võtma.

Ei ole minul õigust Jevgeni Nurmla eest otsuseid teha, kuid ma soovitaksin küll võimaluse korral tarbimise asemel paigutada raha investeeringutesse. Tarbimine on väga lihtne, kuid ka lihtsameelne lahendus. Praegused madalad intressid kahtlemata soosivad laenamist ja tarbimist, kuid tarbitud raha on teie jaoks jäädavalt kadunud. Investeeringud seevastu säilitavad teie raha ning lisavad veel täiendava boonuse tootluse näol. Igaüks võib olla investor, vaja on vaid veidi pealehakkamist ja mõtlemist tulevikule.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:20
Otsi:

Ava täpsem otsing