Ühe mehe käes poole Tartu linna jagu metsamaad

Eestis on kümmekond eraisikut, kellel on oma nimel üle kolmesaja hektari metsamaad. Vastupidiselt arvatule pole neile mets aga kiireks kiireks kasu saamise allikaks, vaid töökohaks. Mets annab omanikule küll kindlustunde tuleviku suhtes, kuid leib teenitakse lauale näiteks metsaga seotud teenustöid tehes.

Nii teeb ka Eesti suurim eraisikust metsaomanik, Pärnumaal Tõstamaa vallas asuva Taltsi talu peremees Aivar Vene, kelle nimel on 1800 hektarit metsamaad. Lisaks majandab ta FIEna veel lähisugulaste nimel olevat 600 hektarit metsa. Aastas raiub Taltsi talu vaid 16?18 hektarit metsa ja sama palju ka taasmetsastab.

?Ainult metsa majandades ära ei ela,? kinnitab Vene ja näitab kodu lähedal asuvaid võsastunud kinnistuid, mida ta ise nimetab rupsikuteks.

Vene peatab maasturi hooldamata kasemetsa juures, kuhu on juba sisse tõmmatud korralikud kraavid ning kus saemeeste brigaad teeb parasjagu harvendusraiet. ?Paarikümne aasta pärast saan siit väga korraliku spoonipaku,? selgitab Vene.

Mullu Eesti talumetsa majandamise konkursi võitnud Vene teenib suurt raha eelkõige rasketehnikat rentides ja kõikvõimalikke teenustöid tehes. Näiteks aitavad Vene kolm ekskavaatorit, buldooser ja võimas kallur aprillist septembrini Tallinna?Narva maanteel remonditöid teha. Vene masinapargis on ka võimas võsalõikur ja vanu ehitisi purustav seadeldis. Taltsi talu palgal on kokku ligi 20 inimest.

Taltsi talu mullune käive oli 16 miljonit ja kasum paar miljonit krooni. ?Metsa osa käibest-kasumist moodustab umbes 15 protsenti ja see üha väheneb,? täpsustab Vene ning lisab, et kogu tulu on ta suunanud uute masinate ostmisse.

Kokku on Vene investeerinud rasketehnikasse üle 10 miljoni krooni. Aastaid tagasi alustatud uhke eramu on saadud küll katuse alla, kuid siseviimistluseks pole aega ega raha. Aivar, abikaasa Ruth ja kolm tütart elavad endiselt vanas rehielamus.

Varem teravilja, sigu ja broilerparte kasvatanud Vened hakkasid metsaga tegelema 1992. aastal. Metsakinnistuid on kokku ostetud üle Eesti, müünud pole Vene ühtki.

?Kõik metsamaad on kinni makstud, mul ei ole hüpoteegi peal midagi,? räägib Vene. ?Värskel kinnistul tuleb harvendusraie teha ja kasumlikult maha müüdud materjal katabki üldjuhul ostusumma.? Vene sõnul tahab ta edaspidi muretseda kodu lähedal asuvaid mereäärseid maatükke, et siseneda kinnisvara- ja turismiärisse.

Hiiumaa suurim erametsaomanik, Kauste külas elav Kalle Laid paneb rõhku loodusturismile ning metsamajandus jääb toetavaks haruks.

?Raieringidele tuleb vahe sisse teha ? metsad tahavad puhata,? põhjendab 320 hektari metsa omanik Laid suunamuutust. ?Väärtustan oma metsamaid läbi turismi.?

Laidi ehitatud pillirookatustega palkmajad lähevad suvilatena hästi kaubaks. Turismi tõmbenumbri eesmärgil soetas Laid sügisel kuus metssiga.

Laid on üks paljudest erametsaomanikest, kes on andnud oma metsad kasutusvalduse lepinguga oma firmale majandada. ?FIEna pole kasulik metsa majandada,? põhjendab Laid. ?Juriidiline isik ei pea teenitu pealt tulumaksu maksma, FIE peab tasuma kõik maksud.? Piltlikult tähendab see, et kümnest müüdud palgist peab kuus riigile andma.

Ometi leidub suuri erametsaomanikke, kes kangekaelselt jätkavad oma metsade majandamist FIEna. ?Üritan tõestada, et Eesti riigis on võimalik tegutseda slikerdamata,? räägib Lääne-Virumaal elav Lembit Laks ? 520 hektari metsa omanik. ?Raske on, aga nina on ikka veel vee peal.?

Luua metsakooli haridusega Ando Eelmaa, Harjumaa üks suuremaid metsaomanikke tunnistab, et laisa inimesena pole ta viitsinud skeemitada. ?Mul on mugavam majandada FIEna ja mulle on oluline, et omand on minu nimel,? seletab Eelmaa. ?Pealegi pole ma saanud metsast märkimisväärset tulu ning seega pole probleeme maksustamisega.?

Pärnumaa Tali valla maakorraldaja Aleksander Vilinurm on aastate jooksul omandatud metsamassiivid kirjutanud korruptsioonisüüdistuse vältimiseks oma ema nimele.

?Mulle hakati vihjama, et pole eetiline töötada maakorraldajana ning samal ajal osta vallas metsamaid kokku,? põhjendab Vilinurm, miks ta kolm aastat tagasi tegi notariaalse tehingu, millega kinkis 600 hektarit metsa Järvamaal Amblas elavale emale Maie Soidrele. Eesti üht suuremat eraomanduses olevat metsa majandab Aleksander Vilinurm FIEna volituse alusel.

Vilinurme sõnul sukeldus ta metsaärisse juhuslikult ehk tänu töökohale. ?Esimene koht, kuhu inimesed oma metsamaade müügi plaaniga 90ndate aastate keskel tulid, oli maakorraldaja kabinet,? meenutab Vilinurm, kuidas info metsade kohta ise sülle jooksis. ?Selekteerisin hinna ja kvaliteedi suhtes paremad tükid välja ja ostsin ära.?

Vilinurme kinnitusel asuvad muretsetud põhikinnistud kodust vaid kümne kilomeetri raadiuses ning tegu on metsadega, millel on väga hea boniteet (teatud juurdekasvu arvestav metsamaa väärtus ? toim.). ?Juurdekasv on neli-viis tihumeetrit hektari kohta,? täpsustab Vilinurm.

Metsamajandamistöid aitab Vilinurmel teha üks Pärnu firma, kellega on sõlmitud kasvava metsa müügilepingud. ?Metsaistutamist olen püüdnud teha ikka oma jõududega,? lisab Vilinurm. ?Igal kevadel võtan paar nädalat puhkust.?

Tallinna reumatoloog Ivo Valter sõidab igal vabal nädalavahetusel Jõgevamaale, et mütata oma metsatükkidel ning nautida tegusat puhkust looduses.

Eesti-Taani ühisinstituudis Center for Clinical and Basic Research reumatoloogina praktiseeriv Ivo Valter on nelja aasta jooksul ostnud ligi sada hektarit peamiselt lageraielanke ning pannud kogu oma vaba raha ja aja metsamajandusse.

?Metsandusega tegelemine pole minu jaoks rahaline projekt, vaid puhas hobi,? rõhutab Valter Vaimastvere lähedal asuval võsastunud metsalapil jalutades. ?Täna rajatud metsadest lõikavad minu kolm last kasu alles 80 aasta pärast.?

Valter näitab uhkusega eelmisel kevadel pajuvõsast vabastatud ala, kus kasvab 5500 kuuseistikut, ja avaldab siirast meelehärmi kitsede poolt näritud kuusetaimede pärast. Lisaks kuusenoorendikele on Valter külvanud võsast vabastatud aladele ka kaseseemet ning kasvatab proovilapil kuuseistikuid.

Teadmisi metsamajandamise kohta on arstiks õppinud Valter ammutanud erialakirjandusest. ?Samas on nõuanded üksteisest niivõrd erinevad, et tahes-tahtmata tuleb mul endal otsustada, kuidas oma metsades talitada,? lisab Valter.

Pikalt ei malda Valter tegevusetult lobiseda, tõmbab võsalõikuri käima ning asub otsustavalt tulevase kuusemetsa tarbeks maad võsast puhastama. ?Pole ju erilist vahet, kas rassid lõõgastuseks paaril õhtul nädalas jõusaalis või nädalavahetustel metsas,? räägib Valter võsas mütates. ?Siin ma vähemalt ei rassi tulutult, vaid teen midagi kasulikku.?