Esimene IT seadus piirab spämmi

Silver Meikar 08. aprill 2004, 00:00

Riigikogus menetluses olev infoühiskonna teenuse (IÜT) seadus on ettevõttele oluline kolmest aspektist: teenuste vaba liikumine ELi siseturul, teenusepakkujate vastutuse jagamine ja regulatsioonide ühtlustamine. Positiivne mõju e-teenuste tavakasutajatele seisneb eelkõige rämpsposti osalises piiramises.

IÜT on seaduse järgi teenus, mida osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel, kus andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil ilma osapoolte üheaegse koos samas kohas viibimiseta. Infoühiskonna teenus peab olema täielikult üle kantud, edastatud ja vastu võetud elektrooniliste sidevahendite abil. IÜT ei ole telefoni ega faksi teel edastatud teenus ega ringhääling ringhäälinguseaduse tähenduses.

IÜT pakkuvale ettevõttele on vast kõige olulisem tegevuskoha riigi õiguse kohaldamise printsiip. Antud põhimõtte kohaselt peab teenuse osutaja vastama selles riigis kehtestatud nõuetele, kus asub tegevuskoht ning teised riigid peavad võimaldama tal ilma lisanõueteta teenust enda turul vabalt osutada.

Igal liikmesriigil on kohustus teha järelevalvet, et IÜT osutaja ikka vastab direktiivis ette nähtud nõuetele. Kui näiteks Saksa ettevõtja osutab meil illegaalset teenust, siis on meil õigus pöörduda Saksa vastutava instantsi poole ja nõuda, et nad võtaksid meetmed oma teenuse osutaja suhtes ja tagaksid tema tegevuse õiguslikkuse.

Näitena võib tuua M-marketingi ettevõtte Mobi, mis pakub mobiilseid üritusteenuseid ? teenus, mis võimaldab küsida üritustel osalejate arvamust, korraldada viktoriine, loosimisi, lasta inimestel hääletada. IÜT seaduse vastuvõtmine (ja seeläbi direktiivi 2000/31/EÜ harmoneerimine) võimaldab neil sarnaseid teenuseid lihtsalt teistel Euroopa turgudel pakkuda. Siinjuures ei tohi ELi riigid vastu võtta seadusi, mis piiraksid turule sisenemist või kehtestada ebavõrdseid tingimusi teise ELi riigi firmadele.

Teine oluline seaduse reguleerimise ala on teenuse osutuja vastutuse piiramine. Need sätted tulenevad praktilisest vajadusest kaitsta vahendajaid, kelle vastu teenuse kasutaja tavaliselt esmajärjekorras hagi algatab, vaatamata sellele, et ebaseaduslik teave tuleneb kolmandalt osapoolelt.

Lihtne näide on hostingu pakkujad (Zone, Elion jt), kes tegelevad serveriruumi teenusega ega sekku kodulehekülje sisusse. Kui pahatahtlik firma Nigeeria Kullafond OÜ rendib Zone-lt internetipoe avamiseks serveriruumi, siis ei saa petta saanud kliendid nõuda kahjutasu serveriruumi pakkujalt.

Kommertsteadandele esitatavad nõuded kui osaline spämmi piiramine. Kommertsteadaanne on igat liiki teadaanne, mis on kavandatud otseselt või kaudselt tõstma kaubanduse, tööstuse või käsitööga tegeleva või reguleeritud kutsealal tegutseva füüsilise või juriidilise isiku mainet või edendama tema nimel kaupade ja teenuste pakkumist.

Kommertsteadaande edastamisele seatud piirangute eesmärk on kaitsta füüsilisi isikuid soovimatu e-posti ja SMS spämmi eest. Teenuse osutaja võib saata kommertsteadannet vaid juhul, kui tal on adressaadi eelnev nõusolek. Adressaat peab omama võimalust lihtsalt ja tasuta teadete saamisest loobuda. Näiteks ööklubid, kes saadavad klubi liikmetele infot tulevate ürituste kohta. Klient on andnud (nt sooduskaardi taotledes) nõusoleku e-posti teel info saamiseks.

Teenuse osutaja kohta antava teabele, kommertsteadaandele ja selle edestamisele sätestatud nõuetele mittevastava infoühiskonna teenuse osutumise eest võib trahvida ettevõtet kuni 50 000.- krooniga. 95% soovimatutest kirjadest saabuvad postkasti välisfirmadelt ning antud seadus neid piirata ei saa.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:20
Otsi:

Ava täpsem otsing