Hiiepuu rajas nullist Radiolinja turundusvõrgu

Võttes vastu Radiolinja Eesti ASi tööpakkumise, alustasin tegelikult täiesti üksi. Võin julgelt öelda, et kogu kliendisuhete arendus, turundus, kommunikatsioon on mul olnud võimalik välja arendada nullist kuni tänase, 150-liikmelise organisatsioonini. See on olnud ülimalt põnev tegevus.

Mind on usaldatud, mul on olnud kõrge vastutus ja mulle antud võimalus teha.

Ametlikult olen töötanud kahe tööandja alluvuses. Alustasin kunagi Tallinna Telefonivõrgust, mis hiljem formeeriti Eesti Telefoniks, kus olin ligi neli aastat. Töötasin seal digitaaljaama insenerina ja sealt tulin 1995. aastal Radiolinjasse. Kogu see tööperiood, kuskil 12 aastat, on olnud põnev, vastutus on pidevalt laienenud.

Ma ei tähtsustaks seda üle, see on asjaolude kokkusattumine. Arvan, et lõppkokkuvõttes oli ka suur juhus, et ma üldse telekommunikatsiooni valdkonda sattusin.

Lõpetasin TTÜ elektroonikainsenerina, aga juhuse tahtel toimus seal briifing, kus tutvustati telekommunikatsiooni. Juhuse tahtel sattusin Eesti esimese digitaaljaama inseneriks. Sellele järgnesid kodukeskjaamad. Sealt edasi õnnestus juba liikuda peakontorisse, kus tuli hakata tegelema juhtimisega. Mul oli seal isegi kaks alluvat.

Algetapp tuleb kasuks, aga see pole vältimatu. Kuna valdkond on tehnoloogiline, on hea tausta natuke tunda. Olen mõistnud, et minu kutsumus pole olla elektroonikainsener, vaid selleks on juhtimine ja töö inimestega.

Kuskil 1993.?1995. aastal, kui turule sisenesid intensiivkoolituse firmad, sai aktiivselt külastatud nii juhialaseid kui ka konkreetset valdkonda puudutavaid koolitusi. Juhtimist on õpitud ainult töö käigus.

Minu jaoks kõige efektiivsem koolitus oli kaks aastat tagasi, kui lõpetasin ärijuhtimise magistrantuuri.

Mis salata, sai ka selles liinis tegeletud turvasüsteemide valdkonnas. Meil läks üsna edukalt. Aga telekommunikatsiooni valdkond oli niivõrd uus ja põnev, nägin, et siin on arenguvõimalused, rahvusvaheline koostöö annab tunduvalt rohkem kui jääda väikefirmat hoidma Eesti piires.

Uued väljakutsed. Võimalus midagi ära teha. On täiesti selge, et ma ise ei saa leppida lihtsalt töötegemisega. On vaja näha töö tulemust.

Kui räägime juhtimisredelist, siis ükskord kindlasti tahaks ära proovida ettevõtte tervikjuhtimise.

Ei arva, et motivaatoriks oleks alluvate arv ega niivõrd võim, kõige rohkem motiveerib strateegiline tervikpilt, seda haarata ja muutusi läbi viia. Õppida neid muutusi läbi viima.

Tänaseks on minu roll Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilises Meeskooris oluliselt laienenud, see pole pelgalt klubiline tegevus. Juhatuse liikmena on minu vastutusel olnud meeskoori tegevuse strateegiline planeerimine ja turunduse juhtimine. Viimase pooleteise aasta jooksul on mul olnud võimalus välja töötada teiste juhatuse liikmetega koori kümne aasta visioon, strateegiline plaan ja taktikalised võtted.

Kui muidu tegelen strateegilise analüüsi ja planeerimisega töö juures, siis on äärmiselt huvitav ja põnev sama asja katsetada kultuuri valdkonnas.

Tõuke reisimiseks sain ka meeskoorist, kui esinesime Austraalias ja Uus-Meremaal. Viibisime seal kuu aega ja käisime ringi kohapeal. Sain sealt arusaama, et reisimiseks ei pea turismipaketti kasutama.

Ette ostame vaid lennupileti, käime kaks kuni kuus riiki korraga läbi. See on võimalus näha maad sellisena, nagu ta on, hommikul ei pruugi teada, kuhu õhtul välja jõuame. Need piirkonnad, kus oleme käinud, pole maailmas kõige stabiilsemad. On nii adrenaliini kui ka action?it.

Veiko Sepp, Ericsson Eesti ASi peadirektor:

Andrus Hiiepuu teeb endale asja peensusteni selgeks ja alles seejärel asub tegutsema. Kõigis oma tegemistes paistab Andrus silma põhjalikkuse ja järjekindlusega. Järjekindel on Andrus olnud ka äris: ta on Radiolinja teenistuses olnud aastaid ja välja jõudnud juhatuse liikme positsioonile. Tunnen Andrus Hiiepuud juba Tallinna Tehnikaülikooli päevilt, õppisime samal kursusel elektroonikat. Sellest ajast alates laulame koos ka tehnikaülikooli akadeemilises meeskooris.

Autor: Signe Kalberg