Esmaspäev 23. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti Panga turvaseadmed tehti sabotaa?ikindlaks

Rando Tooming 15. aprill 2004, 00:00

Eesti Panga hoonetesse turvasüsteemid paigaldanud ASi AlarmEst juhatuse esimees Ants Väinsalu hindab panga jaoks pakutud lahendusi seni paigaldatutest parimateks. ?See on seni kõige huvitavam ja enim pinget pakkunud töö,? edastas Väinsalu.

2003. aastal tehti Eesti Panga turvasüsteemide uuendamise töid sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve sõnul kahel rindel. Esiteks uue, turvalüüsidega hoone ehitamisel ja teiseks varem rajatud turvalisust tagava läbipääsu ja tulekahjuhoiatussüsteemide moderniseerimisel. ?Iseenesest mõistetavalt ehitati uued süsteemid mõlemal töölõigul nii, et nad oleksid 100 protsenti ühilduvad ning sobiksid Eesti Panga lõpliku visiooniga,? kinnitas Roosve.

Panga tulekahjuhoiatussüsteemis on kasutatud kõrgeima tasemega mikroprotsessoriga varustatud aadressandureid ? seda nii õigeaegse ohuteate saamiseks kui ka valehäirete tõrjumiseks.

Panga vastset turvalüüsi hindavad mõlemad spetsialistid võimalikest parimaks. Lüüside süsteemid välistavad kontrollimatu sissepääsu Eesti Panga territooriumile nii inimestele kui ka sõidukitele. Heale ülevaatlikkuse tõttu on Roosve sõnul süsteeme lihtne kasutada.

?Seadmete paigaldamine oli väga keeruline, sest pank töötas ka süsteemiuuenduste ajal edasi. Üks süsteem vahetati teise vastu nii-öelda käigu pealt. Paigaldajatele oli see üsna ränk vaimne ja füüsiline pingutus,? tõdes Väinsalu. Projekti valmimisest tööde lõpetamiseni kulus AlarmEsti töötajatel paar-kolm pingelist kuud, kuid selle tulemusena on Eesti Pangal Väinsalu väitel praegu turvalahendused ja -seadmed, mida ei ole võimalik saboteerida.

Ainus trend, mida järgitakse, saab Roosve sõnul olla turvalisus ise ning selle parandamine.

Pank kasutab uuendusena kõikide turvasüsteemide haldamiseks programmi Local Monitoring System. Roosve kinnitusel on võimatu, et programm üles ütleb või mõni n-ö tarkpea võrgu kaudu sinna sisse murrab. Eesti Panga turvasüsteemid baseeruvad siiski suveräänsetel keskustel. ?Arvutitehnoloogia ei ole käesolevaks hetkeks veel piisavalt usaldatav, et sellele võiks panga turvasüsteemide keskuse haldamisse usaldada. Programmil on abistav funktsioon,? rääkis Roosve.

Paigaldaja seisukohast hindab Väinsalu pankade turvalisust meil ja mujal maailmas üldiselt väga kõikuvaks. Eesti Panga praegusi seadmeid peab ta aga omas ajas täiuslikeks. ?Turvasüsteemi töökindlus sõltub paigaldamise ajast. Kui see on juhtumisi tellitud kümme aastat tagasi, tuleb seda täna kindlasti uuendada. Kui esimesed võimsamad arvutid tulid, arvati ka, et Pentium on tipp ja edasi areneda pole enam kuhugi.?

Eesti Turvaettevõtete Liidu (ETEL) juhatuse esimees Veiko Jürisson ütles, et aasta turvalahenduse tunnustuse väljaselgitamiseks esitavad kõik liidu liikmesfirmad nende meelest kõige sobivama kandidaadi. Valiku tegemisel lähtutakse eelkõige iga tellija enda visioonist ja lahenduse keerukusest. ?Tunnustuse anname firmale, kes esitas aasta kõige nutikama tellimuse, mida firmal või firmadel oli endal põnev ja arendav paigaldada,? kinnitas Jürisson.

Välja jäävad kord aastas korraldatavast konkursist militaarobjektid, mille lahendusi arusaadavatel põhjustel ei avalikustata. Üldiselt objektide vahel esikoha pärast suurt rebimist ei olegi, sest väga innovatiivseid turvalahendusi ühe aasta jooksul Jürissoni sõnul liiga palju ei laeku. ?Enamik on meie mõistes ikkagi tavaobjektid, kuhu eriti keerulisi ja kalleid süsteeme ei paigaldata ning mida firmad ise eriliseks väljakutseks ei pea.?

Tunnuskirja annab Eesti Turvaettevõtete Liit välja kolmandat aastat. Varasematel kordadel on ETELi tunnuskirja 2001. aastal pälvinud fiiberoptika peale üles ehitatud naftaterminali turvalahendus ja 2002. aastal võrdselt Eestis korraldatud Eurovisiooni lauluvõistlus ja suurobjekt Tartu vangla, mille turvalahenduste paigaldamisprotsessis osales suurem jagu kohalikke turvafirmasid.

  • Rait Roosve, Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja:
    Kuna elame kiiresti muutuvas maailmas, siis on lahendused, mis eile olid head, tänaseks juba arengust maha jäänud. Ikka on võimalik veelgi paremaid tulemusi saavutada. Püüdsime lahenduste tellimisel täpsustada kõiki riskiaspekte. Eesti Panka kaitseb ülekantud tähenduses kombinatsioon paksudest seintest, ülimoodsast tehnikast ja tasemel töötajaskonnast. Vajakajäämine ükskõik millises osas võib põhjustada tõsise ohuolukorra. Keskpangale kohaselt on ka Eesti Pangas olemas vastava ala spetsialistid, kes nii ennast kui ka juhtkonda teemaga jooksvalt kursis hoiavad.

Turvasüsteemide eluiga on kuni kümme aastat. Paigaldatud süsteemid on valitud selliselt, et tugi praegustele süsteemidele kestab veel pikalt ning tuleviku süsteemid haakuvad täielikult juba olemasolevatega. Süsteemide arendamine Eesti Pangas ei jää mingil juhul seisma ? süsteem areneb ja paraneb kogu aeg täpselt niipalju kui vaja. Et Eesti elanikel ei oleks vaja Eesti Panga turvalisuse pärast südant valutada.

Mõistagi ei ole tavalisest keerukama ülesehitusega lahendused odavad. Samas ei saa turvalisust mõõta üksnes rahas, kuna ka kalli aparatuuri saab paigaldada niimoodi, et lõpptulemusena ei saada füüsiliselt või funktsionaalselt toimivat süsteemi.

Hea turvalahendus on see, mis täidab konkreetse objekti vajadused. Kahjuks on aga tänases Eestis just moes kokkuhoidmine turvasüsteemide arvelt.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing