Vene oskustöölistel nüüdsest lihtsam Eestisse teenima tulla

Heidit Kaio 15. aprill 2004, 00:00

?Keevitajaid, müürseppi, krohvijaid oleks meil kindlasti huvi sisse tuua,? ütles ehituseettevõtte Estconde-E juhataja Angel Andla. ?Eestis napib spetsialiste, sest head töötajad lähevad välismaale.?

Sisepoliitilise otsusena võttis Riigikogu vastu seaduse, mille kohaselt saab kolmandatest riikidest, näiteks Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast, pärit inimene õiguse Eestis töötada kuus kuud ettevõtja taotluse alusel, vajalik on vaid viisa. Seega pole vaja arvestada tööloa või sisserände piirnormidega.

Samuti pole vaja enam otsida töötajat esmalt Eestist lehekuulutuse kaudu.

Seadusemuudatuse eesmärk on lihtsustada spetsialistide Eestisse tulekut. ?Maasikakorjajaid Venemaalt värvata ei saa,? ütles Riigikogu liige, reformierakondlane Rein Lang.

Sotsiaaldemokraatide survel sai seadusesse nõue, millega tööandja taotlusele spetsialiste Eestisse tuua peab allkirja andma siseminister, kes teeb otsuse, lähtudes riiklikust huvist. ?Riikliku huvi küsimus on puhtalt julgeolekupoliitiline, et keegi ei tooks töölise nime all mingit teist sorti tööjõudu,? ütles Rein Lang.

?Tänu sellele, et siseminister on vahel, igaüks ikka Ukrainasse tööjõudu otsima minna ei saa,? ütles Harri Taliga, Ametiühingute Keskliidu esimees. Samas möönis ta, et jääb poliitiline risk ja minister võib teha otsuseid, lähtudes isiklikest eelistustest.

Siseministril pole kohustus tegeleda järelevalvega ega jälgida, kas müürsepp läheb ikka müürsepana tööle ja ega ta dumpingpalka ei saa.

Sotsiaaldemokraat, endine ametiühinguliider Kadi Pärnits ütles, et tema hinnangul tähendab võõrtööjõu lihtsustatud sissevedu survet kohalike palkadele. ?4000 krooniga Eestist head keevitajat ei leia, Ivangorodist jälle võib leida,? ütles Pärnits.

Estconde-E juhataja Angel Andla: ?Seoses Euroopa Liitu astumisega on palgad nii või teisiti tõusutrendil. Kas võõrtööjõu tulek mõjutab siinseid palku, sõltub tulijate hulgast.?

?Mina näen riskina, et keegi hakkab äriideena tööjõudu vahendama,? ütles Balti Laevaremonditehase personalijuht Heinart Puhkin. ?Kuid pole keeruline jälgida, kas taotluse esitaja on tootmisettevõte, kel sellist tööjõudu on vaja.? Laevaremonditehas on toonud Eestisse keevitajaid. ?Protsessi lihtsustumine on meie jaoks äärmiselt oluline,? ütles Puhkin.

Kui seni võttis võõrtöölisele töötamiseks loa taotlemine kolm kuud, siis nüüd lüheneb see kuu või poolteise peale.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing