Jah, kaotame astmed ja teeme palgad avalikuks

ÄP 23. aprill 2004, 00:00

Kavandatav avaliku teenistuse seadus kaotab ühtsed astmepalgad ning jätab ametniku palga asutuse juhi määrata. Äripäev toetab seda ideed - tegime sellise ettepaneku juba aastaid tagasi. Samuti soovime kõigi avaliku sektori palkade täielikku avalikustamist.

Praegune süsteem ei toimi. Palgaastmed ei peegelda seda, mis raha eest erinevad spetsialistid tegelikult oma tööd teevad. Nad võetakse mingi palgaastme alusel tööle ja määratakse neile siis niipalju lisatasusid juurde, kuni nende palk sobivaks muutub. Näiteks riigiametnikest konkurentsitult suurimat palka teeniva maksu- ja tolliameti peadirektori Aivar Rehe põhipalk on ainult 18 000 krooni, samas kui tema kogu kuu teenistus ulatub 80 000 kroonini.

Selle lisatasudega mängimise tulemus on, et vaatamata palgaastmete avalikustamise nõudele pole avalikkusel palkadest ülevaadet. Mida näitavad palgaastmed, kui need katavad töötasust - maksuameti juhi näitel - vaid neljandiku? Sama hästi võiks öelda, et uue auto hind on 10 000 krooni, kuid lisaks autokerele on kombeks osta veel ka rattad ja kummid, rool, istmed ning muud pudi-padi. Kõiki lisatasusid aga riigiasutused oma kodulehekülgedel üles ei loe. Seega - konkreetsel ametnikul olgu ülemusega kokku lepitud konkreetne palk, see number läheb koduleheküljele ja pilt on selge.

Postimees kurdab eilses juhtkirjas, et uus süsteem on subjektiivne. Selles on Postimehel õigus. Tartumaa Rannu vallavanem ütleb eilses Postimehes ka, et "elu käib ikka nii, et vaatad lihtsalt mehele otsa, et mis ta väärt on, ja selle järgi saab ta ka palka." Kuid me ei näe ka mingit muud võimalust, kui et alluva palga määrab ülemus selle järgi, mis too "väärt on". Ülemust kontrollib omakorda seesama avalikkus. Ei tasu ka eeldada, et kõik ametnikud on selle vastu, et palgad täies mahus avalikustatakse. Avalikustatakse ju ka nende kolleegide ja ülemuste palgad ja see sunnib süsteemi õiglusele. Samuti on palkade määramise aluseks valitsuse üldine palgapoliitika ning asutuse eelarve.

Äripäev peab üheks ohuks siiski seda, et kui iga ametniku palk on sendipealt teada, teeb see neile inimestele keerulisemaks mõnda firmasse töölemineku. Uus tööandja teab täpselt, mis summa inimesele seni pihku laoti ja see paneb töösoovija palgaläbirääkimistel kehvemasse seisu.

Astmepalkade kaotamise idee on sama vana kui küsimus, mida teha Harju tänavaga. 1998. aastal maksid viis ministrit tagasi vabariigi aastapäeva preemia. "Me otsustasime, et olgu palgad läbipaistvad ja preemiaid ei lase endale maksta," kommenteeris otsust peaminister Mart Siimann, lisades, et riigiametnike tasustamine ja premeerimine on laiem probleem.

Aprillis 2000 soovitas Äripäev astmepalga kaotada kui tööjõuturu igandi. "Miks peaks reanimeerima ajast ja arust palgaastmestikku, kasutama lisapalkade ja preemiate käänulisi kõrvalteid, mängima lihtsalt pimesikku?" küsis Äripäev juhtkirjas.

Lõpuks jääb veel küsimus tulemuspalgast, mida uue seaduse kohaselt võib ainsa lisatasuna maksta "erilise töösaavutuse eest". Äripäev usub, et kui seadus nõuab niimoodi makstud summade avalikustamist asutuse kodulehel, võib tulemuspalga maksmise võimaluse juhile jätta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:23
Otsi:

Ava täpsem otsing