Esimese kevadise grillipeo võib korraldada rõdul

Rõdul grillimise ainsaks takistuseks on tuleohutus. Kui eramajas grilli kasutamisel piirangud peaaegu puuduvad, siis kortermaja rõdul päris oma suva järgi talitada ei või.

Kuigi sageli kasutatakse ka seal grillimiseks sütt, on see tegelikult keelatud ? lahtist tuld ei tohi teha hoonele lähemal kui viis meetrit.

Päästeameti pressiesindaja Ott Laido sõnul ongi põhiline, et rõdul grillides ei tekitataks lahtist suitsu ja tuld. Üldreegel on, et rõdul on lubatud kasutada samu seadmeid mis köögis. ?Seepärast ei tohi rõdul grillimisel kasutada sütt ega süütevedelikku,? selgitas Laido ja lisas, et rõdule on näiteks lubatud eeskirjade kohaselt paigaldada gaasigrill. ?Tänapäeva gaasigrillid on puhtad ning õige kasutamise korral igati turvalised.?

Teine võimalus kortermaja rõdul grillimiseks on elektrigrill, mis on teistest oluliselt ohutum. ?Elektrigrilliga võib igal pool grillida, sest selles põlemist ei toimu ja temperatuuri saab reguleerida vastavalt vajadusele,? ütles OÜ Lasaaria müügijuht Kalju Pedak. Ka lendub elektrigrillil sööki valmistades vähem jääkaineid ja need ei ladestu ruumi seintele.

Kui gaasil grillida, tuleks rõdu enne kindlasti puhastada lendlevatest ja tuleohtlikest esemetest, nagu näiteks paberid, kuivavad riided ja aiamööbel.

Gaasigrill peab püsima kindlalt põrandal, seda ka tugeva tuuleiili korral. Rõdul, mille seinad on puidust, tuleks jätta grill neist vähemalt poole meetri kaugusele. ?Kui tõsta grill vastu puiduga üle löödud seina, võib see põlema minna,? hoiatas Pedak.

Kindlasti ei tohi grilli jätta järelevalveta. ?Kuna enamasti on grillimine seltskondlik tegevus, leiab ikka inimese, kes on peremehe muude asjatoimetuste ajal nõus ise grillitaval silma peal hoidma,? ütles Laido.

Lisaks sellele, et söe põletamine rõdul on keelatud, tossab see ka sageli ja häirib naabreid. Selline naabrite segamine korterelamus võib lõppeda tuletõrje väljakutsumisega, nentis Lander ASi müügidirektor Kristjan Kongo.

Uuemates kortermajades on terrassidel ja rõdudel mõnikord olemas suitsu eemalejuhtimiseks spetsiaalne õhukoguja. Grilli tossamine võib olla probleemiks ka välitingimustes, kus söe põletamine on lubatud. Suurt suitsu saab Pedaku sõnul vähendada, kui osta korralik grill ja kasutada selle kütmiseks näiteks kookosbriketti, mis puusöe tunni asemel põleb kuni kolm tundi.

Üks põhjusi, miks odavam grill hakkab suitsema, on see, et söe ja grillresti vahe on liiga väike. Sellepärast on liha vastu sütt ja kõik sealt väljanõrguv tilgub otse sütele ning süttib.

Kristjan Kongo soovitab igaks juhuks hoida käepärast kustutusvahendit, olgu selleks siis kas või pudel vett.

Päästeseaduse järgi saab tuleohtliku olukorra tekitamise eest määrata rahatrahvi maksimaalselt 12 000 kr. Kui aga söegrilli kasutamisel puhkeb tulekahju, võib karistus küündida 18 000 kr suuruse rahatrahvini.

Autor: Kristo Mäe