Käes on kummikuhooaeg

Kummikute puhul kehtib kindel reegel ? mida odavam, seda lühem on nende kasutamisaeg. Enamik neist alla saja krooni maksvatest plastikust rohe-valge-sinistest kummikute nime kandvatest jalavarjudest polegi mõeldud pikaks kasutamiseks. Sobilikud on need supermarketites müüdavad jalavarjud neile, kel tõesti vaja aastas kord või paar märjale maastikule minna.

Tartus Walkingu kingapoes on kummikud peidetud kõige tagumisse ritta. Väljanägemiselt üsna kenad kummijalavarjud väga palju ostjaid ei leia. ?Eks hooajal neid ostetakse ? lastele ja aiamaatöödele ? vast mõned paarid päevas,? kirjeldab müüja Heli.

?Meie juurde tuleb inimesi, kes kurdavad ? ostsin säästukast või Maksimarketist kuu aega tagasi 99kroonised kummikud ja juba on nad katki,? selgitab Tallinna Kadrioru keskuse hooajakaupade müüja Tiia.

Kummikute spetsiaalpoe müüja kiidab ise kõige rohkem firma Demar kaupa: ?Küllaltki kvaliteetsed, värvikad, kenad. Meie juurest võib suviste aiatööde ja metsaskäimise kummikud saada 130?145 krooni eest. Anname jalavarjudele ka pooleaastase garantii. Aga seni pole keegi kvaliteedi üle kurtnud,? räägib Tiia.

Märtsi lõpus ja aprillis müüb kauplus Hooajakaubad kuni 50 paari kummikuid päevas. ?Kui väljas on lörts ja sopp, on meie poole pöördujaid palju,? lisab ta.

Kaup pärineb hulgiladudest. Itaalia, Poola, Läti ja Leedu kummikud on kvaliteetsemad kui marketites müüdav enamasti Hiinast tulnud kaup.

?Kõige enam ostetakse jalavarje suvilasse, põllule, aga ka sooje kummikuid ja kalosse. Müüme ka jahimeeste kummikuid, mis kannatavad käimist isegi siis, kui õues on 50 kraadi külma. Ja muidugi Riia ja Peterburi kalamehekummikuid harrastuskaluritele,? selgitab müüja Tiia.

Jahitarvete poes Jahipaun on hetkel veel müüa vaid sooja voodriga kummikud ? kõik umbes 1000 kr ringis. Kurtmise peale, et nendega kipuvad jalad väga higistama, soovitab müüja muretseda hoopis Gore-Tex-voodriga saapad. Need imavad liigse vee endasse ja hoiavad jalad kuivad.

Sirje Kaur, Tartu Ülikooli Kliinikumi osakonnajuhataja :

See, et kummikud jalaseeni tekitavad, on müüt. Ainuke häda, mida kummikud põhjustada võivad, on kummiallergia. Aga seda tuleb väga harva ette, kõikide aastate jooksul tean vaid paari juhtumit. Küll võib jalgade pidev umbses kummikus hoidmine soodustada või ägendada jalaseente tegevust. Eritavad ju jalatallad ööpäevas ligi klaasitäie higi, seega tekib seentele mõnus soe ja niiske kasvukeskkond. Ravige oma haiged jalad terveks ja kummikuid võib kanda rõõmuga.

Gennadi Skromnov, Ilm.ee portaali omanik, kes käib pea aastaringselt korra nädalas kalavetel:

Kui teil on vaja meie kiiresti muutuvas ilmas olla külmal talvel väljas või metsas paar-kolm päeva järjepanu ja ilma vahetusjalatsite võimaluseta, soovitan kindlalt Nokia viltvoodriga kummisaabast. Sellele saab vajadusel ka naelad alla panna.

Kevadel, suvel ja sügisel vajab kalamees nn pika varrega kummisaapaid. Need võimaldavad liikuda suurvee ajal, allikast või ojast läbi kahlata, vajadusel lanti päästa, roogudes liikuda jms. Turul on palju erinevaid saapaid ja eks igaüks valib omad.

Tundramatkal kasutan Meindli täispikki saapaid Gore-Tex- laminaadiga (saapad ulatuvad mul põlvini). Ka nädalase matkaga ei ole jalad märjad (kondensaadi jõuab ööga välja tuulutada ja eks saabas tahab soomaastikul liikudes ka päeval päikest ning tuult).

Paljudel tootjatel on ka ilma Gore-Tex-laminaadita matkasaapaid, mis töötavad niiskuses ja märjas ideaalselt, kui on korralikult hooldatud ja impregneeritud. Ise kasutan viis aastat Salomoni nüüdseks tootmisest maha võetud mudelit (täisnahk seest ja väljast), mis ka maaletooja arvates on selle firma läbi aegade parim tugev jalavari. Üldiselt peab selline kõva kasutusega saabas vastu paar aastat ja seda ka ainult siis, kui sa saabast hooldad ja varbaküüsi lõikad. Laminaadita saapaid toodavad Meindl, Hangwang, Jack Wolfskin... Isiklikult soovitan just neid.

Matkamisel on veel üks möödapääsmatu jalavari pika päeva õhtuks ning sügavamate, külmade ja libedate kividega jõgede ületamiseks. Nimelt veesandaal, näiteks Fjällräveni oma. Toode ise on meieni jõudnud Ameerika jõematkajatelt. Spordipoodides on valik suur, kuid fikseeritud kanna ja talladrenaa?iga neid saada pole.

Autor: Kristel Vilbaste