Liitumine annab börsidele uue hoo

Tõnis Oja 03. mai 2004, 00:00

Maailma üks kahest mõjukast majanduslehest The Wall Street Journal kirjutas reedel, päev enne ametlikku liitumist, et kui seni investeerisid Kesk- ja Ida-Euroopasse peamiselt arenevatele turgudele spetsialiseerunud fondid, siis nüüdseks on olukord muutunud. Üha enam paigutavad siia raha fondid, kes seni on investeerinud peamiselt kogu Euroopasse. Näitena tuuakse maailma suurim fondihaldusfirma Fidelity, kes on oma Euroopa kasvufondis Londonis Kesk-Euroopa (T?ehhi, Poola, Ungari ja Eesti) aktsiate osa portfellis kasvatanud aastaga 50% võrra. Ajaleht usub, et paari aasta jooksul toimub Kesk-Euroopa börsidel suur tõus.

Lootustandvalt vaatavad Uue Euroopa poole ka paljud teised majandusväljaanded. Näiteks möödunud teisipäevane Finacial Times pühendas Kesk-Euroopasse investeerimisele terve lehekülje pikkuse analüüsi. Tõsi, Briti majandusleht on veidi hoiatavam, pealkirjas on ära toodud sõna risk, aga loomulikult pole mainimata jäetud võimalusi, mida investeerimine liituvate riikide majandustesse ennast kätkeb.

Usun, et liitumine on investeeringute seisukohast sattunud väga heale ajale. Investorid ei räägigi niivõrd uute turgude massiivsusest ja sellest, et nüüdsest on Euroopa Liidu rahvaarv vaid veidi alla poole miljardi inimese. Kuid õnneliku juhuse tahtel sattus liitumine ajale, mil Euroopa majandus on madalseisus ja ka uute liitujate börsidel läheb kordades paremini kui Vanal Euroopal. Kui liitumine oleks toimunud mõnevõrra varem, 1990. aastate lõpus, kui investeerimismaailma tähelepanu keskmes olid interneti- ja telekomi-aktsiad ning peamiselt Ameerika Ühendriikide aktsiaturud, oleks majandusajakirjanduse tähelepanu Kesk-Euroopale olnud tõenäoliselt hulga väiksem. Väheusutav, et üheksakümnendate aastate lõpul oleks nädal aega enne liitumist CNNis kuulda iga paarikümne minuti tagant Eesti nime. Nüüd seda igal juhul oli.

Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiaturgude praeguseni kestev tõus sai alguse varsti pärast Vene kriis lõppu, kui Euroopa Liiduga liitumine hakkas muutuma järjest reaalsemaks. Eriti palju tõusid börsid pärast 17. detsembrit 2002, mil Kopenhaageni tippkohtumisel said kümme tänaseks liitunud riiki liitumiskutse. Ungari börsi indeks on selle ajaga kerkinud 37%, Varssavi börs 46%, T?ehhi börsi indeks koguni 86%. Börsiindeksid läksid kõigepealt lakke liituvates riikides toimunud rahvahääletuste ajal. Pärast referendumit toimusid kõikjal suuremad või väiksemad korrektsioonid, sest spekulatiivsema orientatsiooniga investorid võtsid vahepeal kasumi välja.

Nii juhtus näiteks ka Eestis. Äripäeva indeks kulmineerus kümme päeva enne referendumit 906,01 punktil, kerkinud Kopenhaageni tippkohtumise ja referendumi vahele jäänud vähem kui üheksa kuuga 52%. Seejärel toimus 20 päevaga 13protsendiline korrektsioon, mille järel tuli seitsme kuuga 33protsendiline ralli. Praegu pole küll erilisi märke selle kohta, et börsitõusul hakkaks hoog vähenema. Mis siis, et paljud analüütikud hoiatavad, et aktsiad on üle hinnatud.

Kõige enam räägitakse muidugi nn kolmest suurest liitujast. Need on Poola, T?ehhi ja Ungari. Teiseks faktoriks, mida investeerimisfirmad vaatavad, on majandusvaldkonnad, eriti need, mis 90ndatel aastatel praktiliselt puudusid, näiteks kinnisvaralaenud. Just see on põhjuseks, miks fondid on eriti huvitatud pangandussektorist ning miks kõik ida poole vaatavad investorid räägivad Ungari suurimast pangast, OTP pangast, kui heast investeeringust. Kinnisvaralaenude buum ei ole ainuüksi Eesti eripära. Sama kehtib pensionifondide kohta, mida samuti kümme aastat tagasi ei eksisteerinud. Kinnisvaralaenude turg kasvab 30 protsendi võrra aastas kogu regioonis. Samal põhjusel on invesorid huvitatud ka Hansapangast.

Fondide optimism ei piirdu paari lähiaastaga. Nii mõnigi usub, et järgmine ? õigemini ülejärgmine ? tõusulaine toimub pärast vastliitunute ühinemist Euroopa rahaliiduga ehk teisisõnu pärast euro kasutuselevõttu neis riikides.

Ehkki paljude näitajate poolest võiks Eesti olla fondide huviorbiidi keskmes, kipume tegelikult sellest hoopis välja jääma. Tõsi ta on, Hansapanka teavad suured fondijuhid päris hästi. Nii näiteks soovitab reedeses Wall Street Journalis Hansapanka osta investeerimisfondi J. P. Morgan Fleming Asset Management pea miljardi euro suurust fondi haldav haldur Mark Robinson. Eks neid Hansapanga ja Eesti Telekomi fänne ole teisigi, aga see on ka suurelt jaolt kõik. Kuna Eesti aktsiaturg on nii väike ja ebalikviidne, jäävad nii mõnedki head ettevõtted suurte fondide vaateväljast eemale. Abi oleks indeksifondist, mille kaudu saaks investeerida rohkematesse Tallinna börsil kaubeldavatesse aktsiatesse.

Paraku likviideeriti seadusandluse initsiatiivil Tallinna börsi ainus indeksifond ? Äripäeva indeksi fond. Põhjuseks toodi iseenesest päris mõsitlik argument, et kuna indeksis on ühel-kahel aktsial liiga suur osakaal, siis on riskid investorite jaoks liiga suured. Sellisel juhul tuleks ära keelata ka investeeringud aktsiatesse, sest ega ka aktsiainvesteering pole midagi muud kui ühe aktsia fond. Väikeste turgude häda ongi see, et nad kipuvad olema ühe-kahe aktsia börsid ja sinna pole suurt midagi parata.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing