Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Seltsid teenivad kliendi teadmatuse pealt
Tavaliselt esitatakse äriühingust kindlustusvõtjale palve maksta näiteks oma auto remondiarve töökojale ise kinni, et selts saaks siis hiljem kliendile arve hüvitada. Seda aga mitte terves summas, vaid ilma käibemaksuta. Põhjenduseks tuuakse asjaolu, et kindlustusselts ei ole käibemaksukohustuslane ja kindlustusteenus on käibemaksuvaba.
?See on aastatepikkune juurdunud praktika, kuigi mingit õigust seda seltsil nõuda ei ole ning seltsile on see praktiliselt maast leitud raha,? ütles kindlustusseltside tooteid vahendava ABC Kindlustusmaaklerid OÜ juhataja Harri Kahl. Tema sõnul makstakse sageli väikesed kahjud, näiteks purunenud auto esiklaasi asendamine, tervenisti koos käibemaksuga kinni. Suuremate summade puhul üritab selts aga kliendiga kokkuleppele jõuda.
Sellise fakti ette pani näiteks Seesam Kindlustus oma kliendi OÜ Moreno Veod omaniku Aime Güssoni. Güsson sõitis aprilli alguses ametiauoga Nissan Primera koerale otsasõidu vältimiseks vastu tänava äärekivi. Selts aktsepteeris sõiduki taastamisremondiga seotud kulutusi summas 29 852 krooni, mis sisaldab käibemaksu.
?Ühel päeval helistati mulle Seesamist ja küsiti, kas ma oleksin nõus remondifirmale Autoring arve täies ulatuses ära maksma, kusjuures nemad hüvitavad selle mulle hiljem ilma käibemaksuta,? rääkis Güsson, kelle sõnul toodi põhjenduseks asjaolu, et selts ei ole käibemaksukohustuslane.
Tema sõnul tundus väga veider, et üldse tema peaks autoremondifirmale midagi maksma, sest viimane peaks seltsiga otse arveldama. ?Lisaks teatasin, et mul pole sellist raha kohe välja käia,? kirjeldas Güsson.
Tema sõnul on kahju ilma käibemaksuta hüvitamise kogemus Moreno Vedudel ka ERGO Kindlustusega, kus kaubaauto purunenud presendi parandus maksti samuti vaid põhisummas.
Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse ASi turundus- ja müügidirektor Jaanus Seppa tõi selgituseks väljavõtte Seesami kindlustustingimustest, kus seisab, et hüvitise arvutamisel võetakse arvesse käibemaksu tasumist reguleerivaid seadusesätteid ning käibemaksuseaduse alusel kindlustusvõtjale tagastatav käibemaksu osa ei kuulu hüvitamisele.
?Ehk teisisõnu, kui ettevõte on käibemaksukohustuslane ning saab kahju likvideerimiseks enda poolt tasutud arvete osas käibemaksu tagasi, siis seda käibemaksu osa kindlustus ei hüvita,? selgitas ta. ?Kui ettevõte ei ole käibemaksukohustuslane, hüvitatakse ka arves sisalduv käibemaksu summa. Eraisikule makstakse hüvitis alati koos käibemaksuga.? Seppa lisas, et Seesam hüvitab kahju koos käibemaksuga siiski ka juhul, kui remondi eest tasutakse Seesami poolt otse remondiettevõttele.
Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kaido Tropp ütles, et kahju hüvitamine ilma käibemaksuta võib toimuda ainult kliendiga kokkuleppel. Tema sõnul on finantsinspektsioonil kõnealune probleem Seesam Kindlustusega varem kõneaineks olnud ning ka siis rõhutati kokkuleppe vajalikkust. ?Teoreetiliselt võib lepingus ju kokku leppida, et kui toimub kahjujuhtum ja kahju hüvitatakse kolmandale isikule ning äriühingul on käibemaksu tagasi küsimise õigus, siis toimub hüvitamine sellise skeemi alusel,? selgitas Tropp. ?Jõuga selts seda aga läbi suruda ei saa.?