Uus toiduseadus toob häid uudiseid

Riigikogu võttis vastu toiduseaduse muutmise seaduse, mille mõned olulised muudatused teevad heameelt eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes tegelevad toidu käitlemisega. Arenenud Euroopas ringi sõites võib kõikjal leida väikeseid toiduga kauplevaid ärisid, mis esmapilgul üldse ei vasta Eestis kehtivatele ?euronõuetele?. Paljudes riikides on rakendatud mitmesuguseid kohalikke erisusi, mida Eestis seni suurt praktiseeritud ei ole.

Olen korduvalt pärinud põllumajandusministeeriumi esindajatelt, miks Eesti ei ole kasutanud võimalust luua meie ettevõtetele ELi poolt lubatud piirides erisusi. Täpselt samad nõuded nii Rakvere Lihakombinaadile kui kahe magamistoaga turismitalule on selgelt ebamõistlik lähenemine. Täna on hea meel tõdeda, et põllumajandusministeerium on lõpuks kriitikasse tõsiselt suhtunud ja teinud koostöös maaelukomisjoniga vastavad seadusemuudatused.

Toiduseaduses täiendati toiduhügieeni paragrahvi 26, mille alusel on nüüd toidukäitlejatele ja nende ühendustele antud õigus koostöös järelevalveasutusega välja töötada erinevaid toiduhügieeni juhendeid, mis puudutavad konkreetselt nende tegevusvaldkonda. Seadusemuudatus võimaldab toidukäitlejatel ise aktiivsust üles näidata ja koostada oma spetsiifikale vastavaid ?hea hügieenitava juhendeid?.

Siiani on Eestis kehtinud kõigile ühine toiduhügieeni üldeeskiri, mis kellelegi mingeid erandeid ei teinud ja see ongi olnud peamiseks põhjuseks, miks paljud väikeettevõtjad on olnud sunnitud üle investeerima n-ö arvukatesse kraanikaussidesse. Üliranged nõuded, mis omakorda on tinginud mahukaid investeeringuid, on oluliselt vähendanud paljude väikeettevõtete konkurentsivõimet turul, viinud maapoodide sulgemiseni ja kaotanud töökohti.

Võimalus luua erinevaid juhendeid on Euroopa seaduste alusel tegelikult kogu aeg olnud, aga kahjuks pole eelmised valitsused neid võimalusi meie seadustes lubanud. Ministeeriumil on loomulikult olnud lihtsam kõiki ühe vitsaga lüüa, kui erisusi teha, andes sellega sisuliselt konkurentsieelise suurtootjatele. Vastavalt suurematele riskiastmetele on kõrgendatud nõuded suurtootjaile põhjendatud.

Toiduseaduse muudatus aitab paremini lahendada väike- ja keskmiste ettevõtete toidukäitlemise probleeme tunnustamise ja nõuetest kinni pidamise osas. Näiteks vesiveskite ühendusel on nüüd võimalus ministeeriumiga koostöös välja töötada oma spetsiifiline toiduhügieeni juhend.

Piltlikult öeldes tähendab see seda, et vana vesiveskit ei ole vaja roostevaba plekiga üle lüüa, et see vastaks tervisekaitse nõuetele. Selline juhend võimaldaks elementaarsete hügieeninõuete täitmisel näiteks ka turistidele veskimehe enda küpsetatud leiba pakkuda.

Nüüd sõltub juba toidukäitlejatest endist ja nende omavahelisest koostööst, kui palju nad suudavad välja töötada nende eripärale vastavaid juhendeid. Erisusi on kindlasti vaja, et säilitada traditsiooniline toidu valmistamise tava maal. Seda alates koduleivast ja koduõllest turismitaludes kuni väikeste meiereideni, kus turistid võiksid tutvuda traditsiooniliste piimatoodete valmistamisega ja neid koha peal ka maitsta.

Toiduseaduse nõudeid tuleb ka edaspidi rangelt järgida ja inimeste tervist ei tohi mingil juhul ohtu seada. Tagajärjed võivad olla väga tõsised nii klientide tervisele, kui ka käitleja enda majanduslikule olukorrale, rääkimata suuremate kaasuste puhul riigi mainest. Samal ajal ei tohi aga lubada inspektoritel käitlejaid ?rangete euronõuetega? kilbiga nurka suruda. Siin on ministritel oma allasutustes veel suur töö ära teha, et üle pingutavatele ametnikele nende tegelik missioon tervise kaitsmisel selgeks teha.

Praegune valitsus on toiduseadusest tulenevaid nõudeid möödunud aastal juba korra leevendanud, eemaldades määrustest eelmiste valitsuste tobedusi nagu näiteks joogiveega põrandate pesemise.