Kolmandatest riikidest pärit töötajal peab olema elamisluba

"Et värvata töötajaid kolmandatest riikidest, tuleb töötajail taotleda elamisluba Eestis töötamiseks," selgitab kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) avalike suhete osakonna peaspetsialist Liina Kirsipuu. Kui soovitakse värvata töötajaid lühiajaliselt, kuni kuueks kuuks, tuleb töötamine KMAs registreerida. Elamisluba töötamiseks annab välismaalasele õiguse viibida Eestis töötamise eesmärgil elamisloas määratud tingimustel. Elamisluba antakse tööandja poolt tagatud Eestis töötamise ajaks, kehtivusega kuni kaks aastat ning pikendatakse kuni viieks aastaks korraga.

"Elamisloa töötamiseks võib anda välismaalasele juhul, kui vastavale töökohale on eelnevalt korraldatud avalik konkurss ja riiklikku töövahendusteenust kasutades pole töökohta kahe kuu jooksul täidetud Eesti kodaniku või Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega," ütleb Kirsipuu.

Välismaalasel peab olema töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, tervislik seisund, töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised. Elamisloa andmiseks peab välismaalase töötasu võimaldama tema äraelamise Eestis. Kui välismaalane soovib tulla Eestisse tööle, peab teda tööle võtta sooviv tööandja taotlema tööturuametilt luba välismaalase Eestisse tööle asumiseks.

Tööturuametisse tuleks pöörduda pärast kahe kuu möödumist avaliku konkursi väljakuulutamisest ja tööturuameti kaudu sobiva töötaja otsimisest. Elamisloa taotlus tuleb üldjuhul esitada Eesti välisesindusele. Loa kehtivusajal on tööandja kohustatud teavitama KMA-lt elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutumisest või töölepingu lõpetamisest välismaalasega.

"Lühiajalise Eestis töötamise registreerimist võib taotleda välismaalane, kes saabub Eestisse viisa alusel või viisavabalt; samuti Eestis viisa alusel või viisavabalt viibiv välismaalane," selgitab Kirsipuu.

Hiljuti vastu võetud uus välismaalaste seadus (VMS) tõi kaasa mitmed olulised muudatused. Nii on KMA pressiesindaja Liina Kirsipuu sõnul tööandjal kutsuja kohustused. VMSi N 16' kohaselt peab välismaalane kandma Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud (näiteks välismaalase väljasaatmisel tema ülalpidamine väljasaatmiskeskuses). Kui välismaalane ise neid kulutusi ei tasu, siis nõutakse need sisse tema Eestisse kutsujalt - kui on tegemist töötamisega, siis seega tööandjalt.

"Elamisloa taotlemisel töötamiseks ei ole nõutav enam kindlustuslepingu olemasolu. Elamisloa andmisel töötamiseks kindlustatakse isik ravikindlustuse seaduses sätestatud korra alusel (tööandja tasub sotsiaalmaksu jne)," selgitab Kirsipuu.

Lühiajalise Eestis töötamise regulatsiooni kaudu võib Eestis töötada seadmete paigaldaja või oskustööline. Sellisel juhul peab välismaalase Eestis töötamine olema vajalik ning lähtuma riiklikest huvidest. Sellekohase taotluse esitab valitsuse liige siseministrile, kes siis otsuse teeb.

Näiteks kui Balti Laevaremonditehas soovib tuua Eestisse keevitajaid, siis peab selleks taotluse siseministrile tegema majandus- ja kommunikatsiooniminister. Oma taotlust peab ta põhjendama ning siseminister teeb selle kohta otsuse.

"Ilma tööloata ning elamisloata töötamiseks ja KMAs lühiajalist töötamist registreerimata võib välismaalane Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmiseks Eestis töötada kuni kuus kuud aasta jooksul, kui tal on seaduslik alus Eestis viibimiseks, v.a elamisluba," ütleb Kirsipuu.

Töö- ja elamisloata töötamiseks võib Kirsipuu sõnul välislepingus sätestatud tingimustel lühiajaliselt Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis viibimiseks, v.a elamisluba, ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud KMAs. Välimaalaste seaduse kohaselt on sätestatud võimalus lühiajaliseks töötamiseks pikaajalise viisa alusel. VMS N107 lõige 1 punkt 3: Pikaajalise viisa võib anda ühe -või mitmekordseks Eestisse sisenemiseks ja Eestis viibimiseks välismaalasele, kes on enne viisa taotlemist registreerinud oma lühiajalise Eestis töötamise VMSi N 13 2 kohaselt.