Natura 2000 ei sea elule ja majandusele asjatuid tõkkeid

Mida see siis ikkagi maaomanikule tähendab, kui tema maa on Natura 2000 alade hulka arvatud? Meie senistele rahvusparkidele, loodus- ja maastikukaitsealadele täiendavaid piiranguid seoses Natura võrgustikku arvamisega ei teki. Igal kaitsealal on kehtestatud kaitse-eeskiri või mõni muu dokument, kus on kirjas, mis sellel alal teha tohib ning kus on seatud teatud piirangud majandustegevusele. Kui kaitse-eeskirja hakatakse muutma või täpsustama, siis pöördutakse eelnevalt kõikide maaomanike poole.

Aladele, mis asuvad väljaspool praeguseid kaitsealasid, hakkasid 1. maist kehtima ajutised piirangud majandustegevusele. Näiteks on metsamajandamises keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine ning lageraie. Samuti on looduslikul rohumaal ja metsamaal keelatud väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine.

Teatud tegevused tuleb kooskõlastada maakonna keskkonnateenistusega. Sellisteks tegevusteks on teede ja liinirajatiste rajamine, ehitiste (sh ajutiste ehitiste) püstitamine, veekogude veetaseme ja nende kallaste muutmine, uute maaparandussüsteemide rajamine ning maavarade ja maa-ainese kaevandamine. Tegevus kooskõlastatakse juhul, kui sellega ei kaasne nende elupaikade hävimine, mille tõttu see ala kaitsmisvääriliseks on valitud. Nii võib lubada ühe-kahe maja ehitamist kadastikku või suurele loopealsele, kuid suurte elamugruppide rajamine ajutiste piirangutega alale on välistatud.

Eelpool nimetatu ongi tegelikult kõik, mis on keelatud või mõningal määral piiratud. Ülejäänud tegevused, sh jahipidamine, kalapüük, autoga või veesõidukiga sõitmine, on lubatud täpselt samasugustel alustel nagu igal pool mujalgi - need on reguleeritud teiste õigusaktidega.

Ajutised piirangud majandustegevusele kehtivad seni, kuni nendest aladest saavad kas kaitsealad või leebe reEiimiga hoiualad. Kaitsealad moodustatakse, kui on vaja kaitsta loodusilmelisi metsi ja soo-alasid, hoiualad moodustatakse mere- ja rannikuelupaikade, jõgede, järvede, pool-looduslike rohumaade kaitseks. Hoiualade mõiste tekib koos uue looduskaitseseadusega ja nendel aladel otseselt midagi keelatud ei ole. Teatud tegevuste kavandamisel tuleb need kooskõlastada eelnevalt maakonna keskkonnateenistusega. Sellised tegevused on üles loetletud seaduses ja nendeks on näiteks maaparandussüsteemi rajamine ja rekonstrueerimine, pinnastee rajamine, detailplaneeringu ja üldplaneeringu kehtestamine, ehituslubade väljastamine.

Ajutised piirangud majandustegevusele kehtivad maksimaalselt ühe aasta ja nendest aladest hoiuala või kaitseala moodustamisel küsitakse eelnevalt kirja teel iga maaomaniku arvamust.

Peale maaomanike on Natura pärast mures ka arendajad. Tegelikult ei ole suuremate arendusprojektide teostamine Natura 2000 aladel välistatud. Iga selline projekt nõuab keskkonnamõju hindamist. Looduskaitseseaduse jõustumisel tuleb keskkonnamõju hindamise käigus rohkem tähelepanu pöörata kavandatavast tegevusest tekkida võivale ohule, Natura alal esinevate loodusväärtuste st, koosluste ja liikide elupaikade säilimisele. Kui keskkonnamõju hindamine näitab, et Natura ala kaitse-eesmärki planeeritav tegevus ei ohusta, võib sellele tegevusele loa anda. Kui keskkonnamõju hindamise tulemuseks on, et tegevus võib oluliselt negatiivselt mõjutada Natura ala kaitse-eesmärki, võib tegevusloa anda vaid juhul, kui tegevuse elluviimine on vajalik üldsuse jaoks esmatähtsatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset ja majanduslikku laadi põhjustel ja kui selleks on valitsuse nõusolek. Loodusdirektiivi mõistes esmatähtsaid elupaiku ohustada võivate projektide puhul võib arendustegevust lubada ainult Euroopa Komisjoni nõusolekul.

Natura alal esinevate loodusväärtuste hävimisel tuleb rakendada hüvitusmeetmed, nt näiteks määrata uus ala, tagamaks Natura 2000 võrgustiku üldist sidusust.

Autor: Kadri Möller