Nafta hinna languseks vaja sündmust

Tõnis Oja 19. mai 2004, 00:00

Maailma kütuseturgu on sel kevadel tabanud tõeline ?okk. Selle asemel, et toimuks tavapärane kevadine hinnalangus, mille põhjuseks on tarbimise vähenemine pärast kütteperioodi lõppu ning enne suvist puhkusehooaja algust, tulevad teated uutest ja uutest hinnarekorditest. Ühel kahest peamisest naftabörsist, New Yorgi kaubabörsil, kaubeldakse bensiini ja naftaga hindade juures, mida seal pole nähtud kogu kauplemise ajaloo jooksul, alates 1983. aastast. Rahvusvahelisel Naftabörsil Londonis jääb absoluutrekordist puudu vaid mõni dollar. Suure tõenäosusega jääb musta kulla hind kõrgeks veel pikemaks ajaks. Seda muidugi juhul, kui maailmas midagi ootamatut ei juhtu ? saadakse kätte Osama bin Laden, Hiinas toimub finantskriis või midagi muud väga erakorralist.

Iga kauba hind sõltub selle nõudluse ja pakkumise vahekorrast. Kuna aga nafta on börsikaup, millega kaubeldakse tulevikutehingute börsidel (Rahvusvaheline Naftabörs Londonis ning New Yorgi kaubabörs), on hinna sees ka investorite ja analüütikute kartused ja ootused lähituleviku suhtes.

Maailma suurim naftatootja on Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) eesotsas Saudi Araabiaga. OPECi osa maailma naftatoodangust on rohkem kui kolmandik, selle liiderriik, Saudi Araabia, toodab kümnendiku maailmas pumbatavast mustast kullast. Pärast seda, kui naftabarreli hind langes alla 10 dollari taseme 1998. aasta detsembris, võttis OPEC ennast kokku ja hakkas tootmist rangelt kontrollima. Sellest ajast saadik on nafta hind kerkinud pea neli korda. Viimase tõuke nafta hinna tõusule andis kartelli otsus vähendada alates aprillist tootmist 1,5 miljoni barreli võrra ööpäevas.

Naftatoodangu suurendamine on aga piiratud. Ehkki Saudi Araabia kutsus OPECit üles suurendama tootmist 1,5 miljoni barreli võrra ööpäevas, on see tegelikult juba ilmselt toimunud ning juunis toimuks tegeliku olukorra legaliseerimine. Liikmesriikide võimalused operatiivselt toodangut suurendada on õigupoolest piiratud. Peale Saudi Araabia on selleks võimelised vaid Kuveit ja Katar. Uutes perspektiivsetes regioonides, nagu näiteks Kaspia järve piirkond, on toodangu järsku kasvu oodata kõige varem 1,5 aasta pärast.

Maailma suurim nafta ja naftasaaduste tarbija on USA, hiljuti tõusis teisele kohale Hiina, neile järgneb Jaapan. Rahvusvahelise Energiaagentuuri teatel on nafta ja naftasaaduste nõudluse kasv 15 aasta kiireim. Seda eelkõige Hiina ja India majanduse tõttu, mis kasvavad ülikiires tempos, samuti on USA majanduskasv mitme aasta kiireim. Just Hiina majanduskasv ja sealne nõudlus on nafta hinna languse peamiseks mootoriks, mis tähendab seda, et hinnalanguseks oleks vaja signaale, et ühes neist piirkondadest hakkab majanduskasv aeglustuma. Märgid on aga vastupidised. Jaapani majandus näitab juba kaheksandat järjestikust kvartalit kiiret majanduskasvu. Elavnemismärke ilmutab ka aastaid mõõnas olnud Euroopa.

Kuna tarbimist on operatiivselt raske hinnata, jälgivad analüütikud suurte tarbijariikide (eelkõige USA) laoseisu, mis on oluline tarbimise-nõudluse vahekorra indikaator. Kevadkuudel (märts kuni mai) laoseis tavaliselt kasvab, sest talvine kütteperiood on lõppenud ning suviste puhkereiside hooaeg pole veel alata jõudnud. Sel aastal toimub aga laovarude taastumine vaevaliselt.

Lisaks fundamentaalnäitajatele on seekord hinnatõusu põhjuseks ka geopoliitiline olukord ning terrorismioht. Ajalehe The Wall Street Journal andmetel on nn terrorismiohu preemia 5?8 dollarit barreli kohta.

Seega on nafta hinna järsuks languseks vaja, et geopoliitiline stabiilsus suureneks järsult või tuleks negatiivne makrouudis mõnes olulises tarbijariigis.

Nafta hind on rekordtasemetel olnud juba nii pikka aega, et analüütikud vaidlevad juba selle üle, kas tegemist on järgmise naftakriisiga või mitte. Ega nn nafta?okke ehk -kriise täpselt defineerida pole võimalik. Laiemalt teatakse neist kahte ? 1973. aasta Araabia naftaembargo, mil nafta hind hüppas kolme kuuga 2,90 dollarilt barrelist 11,65ni, ja 1979.?80. aasta Iraani revolutsiooni aegne paanika, mille tõttu kerkis naftabarreli hind 13 dollarilt 34ni.

Daniel Yargin nimetab oma suurteoses ?The Prize: The Epic Quest for Oil, Money and Power? kuut sõjajärgset naftakriisi. Neist esimene toimus 1951. aastal, mil Iraanis natsionaliseeriti naftakompanii Anglo-Iranian, mis on tänase BP (British Petroleum) eelkäija. Järgnevad kaks kriisi (1956. ja 1967. aastal) olid seotud sündmustega Suessi kanalil. Viimane naftakriis oli Lahesõja ajal, mil nafta hind kerkis tasemetele, mille ületamine on jõukohane alles praegu.

Ehkki numbriliselt on naftabarreli hind rekordiline või selle lähedal, jääb selle reaalne hind (arvestades ka inflatsiooni) 80ndate aastate hinnast tunduvalt allapoole. Inflatsiooniga korrigeeritud hinnarekordiks peaks nafta hind tõusma 100 USD lähedusse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:28
Otsi:

Ava täpsem otsing