Eesti Pank jäi prognoosi võlgu

?Pärast statistikaameti teadet viskasime prognoosi prügikasti,? ütles Eesti Panga asepresident Märten Ross eilsel pressikonverentsil. Üleeile korrigeeris statistikaamet prognoosi aluseks olnud aegridasid, põhjendades seda muudatustega Euroopa Liidu poolt nõutavas makromajandusstatistika metoodikas.

Rossi sõnul arenes majandus varem teada olnust kiiremini, kuid samas osutus 2003. aasta investeeringute kasvutempo prognoositust madalamaks. ?Ilmselt oli investeeringute kasvutempo kõrgperiood 2002. aastal, mitte 2003. aasta alguses, nagu seni arvasime,? sõnas Ross.

Krafti sõnul soovitab keskpank nii eraisikutel kui ka valitsusel vaatamata praegusele heale majandusolukorrale varusid koguda. ?Näen sotsiaalset probleemi,? ütles Kraft. ?Inimesed peaksid tegema stressitesti, et näha, mis siis juhtub, kui intressid tõusevad. See on see, miks me kogu aeg rõhutame, et peavad olema säästud."

Eesti Panga asepresident Andres Sutt ütles, et laenuandjad ja -võtjad jagavad vastutust. ?Kommertspankade pärast me väga ei muretse, oleme mures pigem selle pärast, kuidas laenuvõtjad muutuvad tingimused üle elavad,? selgitas Sutt.

?Hea uudis on see, et saime möödunud aastal ligi 10 mld krooni rikkamaks, see on 7,5 tuhat krooni iga inimese kohta,? ütles Ross. ?Halb uudis on see, et ei tasu minna seda raha oma arve pealt otsima. Tarbisime selle ära.?

Hoogustunud laenamise toel jõudis kodumaine võlakohustus eelmise aasta lõpuks 50,2 mld kroonilt 63,7 mld kroonile, mis moodustab 54,9 protsenti SKTst. Eraisikute eluasemelaenude jääk suurenes 2002. aastaga võrreldes 55 protsenti, 9,3 mld kroonilt 14,9-le.

Ross tunnistas samas, et laenuvõtjad peavad intressi muutumatuks ja rääkis oma kogemusest: ?Meil võttis kuu aega tagasi ühistu laenu, küsisin juhatuse esimehelt, mis tingimustel. Tema küsis vastu: kas need võivad muutuda või??

Eesti Panga ettepanekul tuleks ka Eesti valitsusel hoiduda tarbimise õhutamisest ning lisaeelarvetest.

?Tuleme lähiajal välja uue prognoosi ja numbritega,? lubas Kraft. Tänavune Eesti majanduskasv püsib keskpanga hinnangul 5,5?6 protsendi vahel. Eurotsooni majanduskasv on 2004. aastal 1,6 ja 2005. aastal 2,4 protsenti.