Ökomärgiseta toodet on Eesti tootjal Euroopa tarbijale raske müüa

Taani turul on ilma ökomärgistuseta aluspesu raske müüa, kuna tarbija tahab olla veendunud, et materjal, millest pesu on valmistatud, on nahasõbralik, ütles Agrifor Consortiumi ökomärgistamise ekspert Pia C. Mayoh.

Ökopesu hinnad on Taanis pea samal tasemel kui mitte-ökopesul, näidates, et loodussõbralik toode ei pea olema tarbijale tingimata kallim.

Taanis viidi tarbijate teadlikkuse tõstmiseks läbi kampaania emadele, kelle beebipakki pandi ainult ökomärgistusega lasteriideid. Kampaania tulemusena tõusis teadlikkus tekstiilide nahasõbralikkusest 50 protsenti, nõudlus ökotoote järele kasvas 5?10 protsenti. Võtab palju aega, et muuta tarbimisharjumusi, enne kui tulemusi on näha, nentis Mayoh.

Eestis on keskkonnaministeerium alustanud tööd leidmaks pädevat asutust, kes hakkaks Eestis valmistatud toodete vastavust ökomärgise nõuetele hindama, kuna alates 1. maist 2004 on ka Eesti tootjatel võimalik ELi ökomärgist taotleda. Lillekujutisega märgist saab taotleda kõikidele toodetele, välja arvatud toiduained, joogid ja farmaatsiakaubad. Ökomärgistuse eesmärk on näidata tarbijale, milline on selles tootegrupis parima valikuna keskkonnasõbralik toode.

Ökomärgiseid on kolme liiki: ametlikult tunnustatud ökomärgised, isedeklareeritavad märgised ja toote keskkonnadeklaratsioonid. Kõige raskem on saada ökomärgist, kuna selle annab erapooletu organisatsioon, kes enne veendub, et toode vastab kriteeriumidele, ütles keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna peaspetsialist Irma Pakkonen. Toote vastavuse hindamiseks tuleb teha toote olelustsükli analüüs.

Isedeklareeritava märgise puhul ei ole vaja erapooletu institutsiooni luba, vaid tootja võib ise selle oma tootele peale panna. Keegi ei kontrolli, kas see vastab ka tegelikkusele või mitte, kuid juhul, kui keegi tunneb huvi, peab tootja suutma oma toote keskkonnasõbralikkust tõestada, selgitas Pakkonen.

Ökomärgiste eest tuleb maksta ja seda nii taotlemise kui ka kasutamise eest. EÜ ökomärgise taotlemise tasu on eeldatavalt 5000 krooni, kuid see on alles eelnõu järgus. Lisaks tuleb märgise kasutamise eest tasuda aastamaksu 0,15 protsenti ökomärgistatud toote müügikäibest. Siinjuures on võimalikud ka kuni 50protsendilised soodustused juhul, kui tootel või teenusel on eelnevalt ametlikult tunnustatud rahvuslik või rahvusvaheline ökomärgis.

Eesti 13 suuremat hotelli ? näiteks Revali ja Domina hotellid, Meriton, Viru, Pühajärve puhkekeskus ? on juba taotlenud endale rahvusvahelise majutusettevõtete ökomärgise Roheline Võti. See näitab, et hotell hoiab kontrolli all elektri, vee ja soojuse tarbimist, kasutab keskkonnasõbralikke tooteid ning on töötanud välja oma keskkonnapoliitika. Roheline Võti omistatakse aastaks, misjärel tehakse ettevõttesse kontrollvisiit. Kui majutusasutus vastab endiselt ökomärgise nõuetele, jääb märgi kasutusõigus alles.

Rohelise Võtme taotlemine maksab 2000 krooni, sellele lisandub 40 krooni iga toa kohta ning 517 krooni rahvusvahelise märgiseomanike ketiga liitumiseks.

Kvaliteedikeskuse juhataja Leelo M. Umbsaare sõnul on Eesti ettevõtjate seas levinud küsimus, et mida ta märgi eest saab.

?Märk ei ole vormistamise küsimus, vaid hoolivus toote või teenuse keskkonnamõju vähendamisel,? märkis Umbsaar. Esmalt tuleb tutvuda valdkonna õigusliku regulatsiooniga ning teha analüüs tootegrupi kriteeriumidele vastamise kohta. Seejärel on oluline leida projekti tasuvuspunkt ja koostada müügi- või ekspordistrateegia. Tugev argument on see, et ökomärgis võimaldab asendada saastetasu maksmist, sest tegemist on keskkonnakaitsemeetmega, mis tagab saasteainete või jäätmete vähenemise, rääkis Umbsaar.

Ökomärgistuse standardite järgimine annab hotellile majanduslikku kasu, hoolimata sellest, et kliendid majutuskohta veel Rohelise Võtme märgi järgi ei vali.

?Majanduslik kasu tuleb kokkuhoiust, sest märgi saamiseks pidime vaatama üle oma maja veesurve, samuti oleme teinud elektri kokkuhoiu programmi,? ütles Reval Hotelligrupi marketingijuht Merit Mägi.

Mägi sõnul on täna veel vähe kliente, kes valivad hotelli selle järgi, kas sellel on Rohelise Võtme märk või mitte.

?Märk näitab meie suhtumist loodusesse ja seda, et me hoolime kliendi tervisest, heaolust ja turvalisusest,? selgitas Mägi.

Ainukese Eesti tootjana on oma toodetele saanud Euroopa ökomärgise Kreenholm, kes müüb selle märgiga voodipesu, käterätte ja hommikumantleid. Paraku ei müüda Kreenholmi ökotooteid Eestis, vaid kõik läheb välisturule, ütles Kreenholmi Tallinna kaupluse juhataja Diana Jõeäär.

Jõeääre sõnul kasutatakse ökomärgisega toodete valmistamiseks ökoloogiliselt kasvatatud puuvilla, tavatooteid valmistatakse aga tavapuuvillast. Tarbija jaoks ei ole öko- ja tavapuuvillast valmistatud tooted silmaga eristatavad.

?Visuaalselt on ökotooted täpselt samasugused nagu teisedki, neid eristab vaid märgis,? kinnitas Jõeäär.

Ökotoodete hind ei tuleks Jõeääre sõnul oluliselt kõrgem kui tavatoodetel.

Anu-Maaja Pallok, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ettevõtluskonsultant:

EASist on võimalik saada toetust erinevate ökomärgise süsteemide, nende seas Roheline Võti ja Euroopa Lilleke, rakendamiseks ettevõtetes.

Rohelise Võtme kohta saab informatsiooni ja konsultatsiooni EASis tegutsevast Rohelise Võtme sekretariaadist.

Euroopa Lillekese projekti koordineerija on keskkonnaministeerium.

Nõustamistoetuse taotlejaks võib olla füüsilisest isikust ettevõtja või Eesti äriregistrisse kantud väike- ja keskmise suurusega ettevõtja, milles riik või kohalik omavalitsus ei oma üle 25protsendilist osalust.

Nõustamistoetus on suunatud ettevõtluse arendamisele ning nõustamisteenuse kasutamist toetatakse äri-, finants- ja turundusplaanide koostamisel, strateegiliste arenguplaanide koostamisel, juhtimisalaste konsultatsioonide ostmisel, personaliarenduses, kvaliteedijuhtimise nõustamisel, turundus-, tasuvus- ning patendiuuringute läbiviimisel, tehnoloogiaalasel nõustamisel ning ettevõtluse arendamisega seotud projektitaotluste ettevalmistamise nõustamisel.

Taotluste hindamisel eelistatakse projekte, mis on seotud ekspordi edendamisega, kohaliku toorme vääristamisega, uuendusliku tehnoloogia või kvaliteedijuhtimise juurutamisega.

Lisainfo: www.visitestonia.com/green