Eesti ainus ressurss ? asukoht

Absoluutväärtuses kasvavad Läänemere piikonna veomahud jõudsasti, kuid Eesti transiidis täna domineerivate vedelkaupade osas on märgatav Venemaa oma sadamate jõuline areng. Lisaks on Venemaal lähiajal oodata uute torujuhtmete valmimist, mis kõrvaldavad märkimisväärse osa vedelkaupadest Eesti transiidikoridorist. Seda vaatamata Eestisse tehtavaile uutele investeeringuile.

Ka on oodata langust Eestit läbivate Vene ümarpalgivoogudes ning mõnede puistkaupade mahus. Need muudatused on esile kutsutud Venemaa oma tööstuse arengu, toorainete eksportimise asemel lisaväärtuse loomise ja uute terminalide rajamisega Venemaa sadamaisse. Milles väljendub transiidi mahtude kasv regioonis, kui Venemaa sadamad on haaranud liidrirolli?

Kui eelnenud kaubagrupid moodustavad Vene tooraine ja energiakandjate ekspordile tuginevad ida-lääne suunalised langeva trendiga transiitvood, siis jõudsaimalt kasvavad lääne-ida suunalised, eelkõige Moskvasse suunduvad mahud. Majanduskasvu tulemusena tõuseb Venemaal, eelkõige selle loodeosa tarbimine.

Kiireim on nõudluse kasv imporditud toiduainete, tarbe- ja luksuskaupade ning tööstusseadmete järele. Nende kiirelt arenevate mahtude käitlemisega ei tule valdavalt ekspordile orienteeritud Vene sadamad üksi toime ning on loodud soodsad tingimused lääne-ida suunaliste transiidikoridoride arenguks. Vene impordil põhineva transiidi arengut soosivad lisaks ka mõned finants- ja riskijuhtimise aspektid.

Kui Eesti on ettevõtjate initsiatiiviga saavutanud veomahud toiduainete, masinate ja seadmete transiidi korraldamisel läbi Paldiski ning Muuga sadamate, siis piirkonnas jõuliseimat kasvutrendi demonstreerivas tarbe- ja luksuskaupade segmendis oleme me piltlikult väljendudes ümmargune null, loovutades oma positsiooni vabatahtlikult lähinaabreile.

Küsimus nõuab kiiret ja otsustavat Valitsuse sekkumist, sest piirangud on õiguslikku laadi. Täna kulgevad need transiitveod valdavalt Soome koridori kasutades. Logistiline skeem on merekonteiner > ladu > autotransport. Soomest autotranspordiga Venemaale veetud transiitkaupade maht küündis 2003. aastal kahe miljoni tonnini ning selle rahaliseks väärtuseks oli 17,7 miljardit eurot. Elektroonikakaupade osatähtsus moodustas sellest 29%. Rõivaste ning jalanõude osakaal oli 31%. Elektroonikakaupade transiitvedude maht kasvas 2002. aastaga võrreldes Venemaa majanduse elavnemise ja elanikkonna ostujõu suurenemise tõttu 1,5 korda. Samasugust kasvutrendi ennustavad ametnikud järgmiseks 5 - 7 aastaks.

Erinevalt vedelkütuste, puistkaupade ja metsamaterjalide logistikast on tarbekaubad tööjõumahukas grupp. Maksimaalse kaubaruumi kasutamiseks laetakse kaubad peale ja maha käsitsi. Lisaks uute töökohtade loomisele on tarbekaupade transiidimahud olulised paljude hetkel veel eksisteerivate, kuid ELiga liitumisest ohustatud töökohtade, nagu tollimaaklerid- ja deklarandid, säilitamiseks.

Tööd saavad ka Eesti autojuhid, kes hakkavad tegelema konteinerite veoga sadamast ladudesse ja tagasi, samuti tolliladudest edasi Venemaale. Konkurents veondusturul peale liitumist ELiga karmistus, sest tolliprotseduuridele ja piiriületustele kuluva aja vähenemisega vabanes tuntav autode ressurss. Baltimaade vahelises liikluses osalenud autodest tuleb ca 1/3-le tuleb leida alternatiivne rakendus.

Eesti Logistikaühing prognoosib 2005. aastal Eestisse transiitkaupadega suunduvate konteinervedude mahu kasvuks 30 000 TEUd ehk miljon kuupmeetrit aastas. Seda eeldusel, et koostöös Valitsusega suudetakse ületada üks ja olulisim arengut piirav takistus.

Nimelt tehakse täna autoveod Soome ja ka Läti tolliladudest edasi Venemaale valdavalt suuremahuliste veokitega, pikkusega 25,25 meetrit ning mahutavusega 150-180 kuupmeetrit. Selliste autode kasutamise vajaduse tingivad logistilised kogukulud ja asjaolu, et tegemist on suhteliselt kergete mahukaupadega. Kuigi autorongide mahutavus on märkimisväärne, pole koormus maanteedele suurem nn eurostandarditele vastavate veokite omast.

Tarbekaupade transiidi arengut piirab fakt, et Eesti riigimaanteedel täna sellised autod liigelda ei tohi, ka mitte erilubade alusel, sest neid lube Maanteameti poolt ei väljastata. Kuigi seadus seda võimaldab ja ülejäänud teeomanikud, nagu linnavalitsused, erinevalt Maanteeametist seda võimaldavad. Erilubade väljastamise aluseks suuremõõtmelistele tarbekaubaveokitele on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskirja § 4 (1) viimane lause, mis sätestab järgnevat:

(1) Suuri ja/või raskeid veoseid võib vedada mootorsõidukiga ainult siis, kui veost pole võimalik vedada osade kaupa või teise transpordiliigiga.

Erandina võib loa väljastaja lubada ka sellise veose vedu, mille osade kaupa vedu on keerukas ja ülikulukas.

Suuremahuliste autode Eesti maanteedele transiitkaupade veoks mittelubamine on loomata jäävaid töökohti, madalamat SKPd ja laekumata makse arvestades ülikulukas Eesti riigile. Samas pole kaubaomanikel otstarbekas importida kaupu Venemaale väiksemais veoühikuis, sest vahe kogukuludes küündib tän veerand miljoni kroonini iga koorma kohta. Kogukulud näiteks 140 m3 kauba impordil ühe koormana on orienteeruvalt veerand miljonit krooni madalamad, kui seda kahe 70 m3 osa kaupa tehes.q

Autor: Illimar Paul jun