Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Komandeeringute tippsihtkoht on Brüssel ? kahe nädalaga 88 ametnikku
Äripäev küsis ministeeriumidest, kus, mis eesmärgil ja kui kallilt on ametnikud 10.?21. maini komandeeringus käinud. Üheteist päeva jooksul käisid tööalastel lähetustel kõige rohkem keskkonna-, põllumajandus- ja kultuuriministeeriumi ametnikud ? komandeeringusse sõitis iga kuues ministeeriumi töötaja.
Kõige vähem saatis ametnikke välismaale siseministeerium.
Kõige tihedamini käivad meie ametnikud Brüsselis, kokku tehti sinna 88 visiiti. Järgnesid Soome 50 ja Saksamaa 21 lähetusega. Popp koht oli ka Sloveenia, kus üksteist haridusministeeriumi ametnikku käisid õppimas uutest Euroopa Liidu riikidest kõige edukama kogemustest. Õppereis läks ühe ametniku kohta maksma 10 000 krooni ehk kokku ammutati teadmisi 110 000 krooni eest.
Haridusministeeriumi eurointegratsiooni asekantsleri Madis Lepajõe hinnangul oli tegemist vajaliku ja kordaläinud visiidiga. ?Käime igal aastal mõne riigiga tutvumas. Käiks tihedaminigi, aga vahendeid ei ole,? ütles ta. Igal ametnikul oli Sloveenias individuaalne programm, mille käigus ta tutvus põhjalikult oma kolleegide tegemistega.
?Töögruppe ja kohtumisi on Brüsselis palju, nüüd on sloveenlastega palju kergem ühist keelt leida, kui silmast-silma tutvutud,? nentis Lepajõe.
Eripäraste põhjendustega jäid komandeeringute nimekirjast silma veel haridusministeeriumi ametniku üheksapäevane visiit Kanadasse, kus tutvuti kolleegide tööga. Sotsiaalministeerium saatis tervishoiuosakonna peaspetsialisti nädalaks tutvuma Lõuna-Euroopa haiglatega, keskkonnaministeerium lähetas Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja Mart Joosepi viieks päevaks Rootsi, Põltsamaa sõpruskommuunile külla. Kultuuriministeeriumi nõunik viis ennast 9200 krooni eest kurssi T?ehhi kultuurikorraldusega.
Riigikontrolli pressiesindaja Sven Soiveri sõnul sisuliselt kontroll väliskomandeeringute korraldamise üle puudub. ?Põhjendused on alati olemas, aga kas reis on sajaprotsendiliselt eesmärki täitev, seda on väljastpoolt võimatu hinnata,? kommenteeris ta.
Kokku võib 237 lähetusest lõbureiside alla liigitada siiski vaid murdosa. Enamiku komandeeringute eesmärgid on seotud töögruppide ja oluliste kohtumistega.
Keskkonnaministeeriumi kantsler Sulev Vare põhjendas ametnike tihedat reisimist ministeeriumi töö spetsiifikaga. Kõige olulisemad ja mahukamad on Euroopa Liiduga seonduvad kohtumised. Need on teistega võrreldes ministeeriumidele ka soodsad ? lennupiletite maksumus hüvitatakse.
?Peame saatma inimesi töörühmadesse. Praktika on selline, et tullakse kohale, üle interneti saab koosolekut pidada vaid siis, kui kõik seda pooldavad,? selgitas Vare.
Kutseid koolitustele ja konverentsidele tuleb ministeeriumidesse sadu, nendest lõviosa lendavad Vare sõnul otse prügikasti. Näiteks säästva arengu teemal korraldatakse maailmas tuhandeid üritusi.
Majandusministeeriumi lennundus- ja mereosakonna juhataja Margit Markus viibis 12.?17. mail Brüsselis nõukogu istungil ning sõitis sealt otse edasi Rotterdami.
Kokku kujunes komandeeringu kestuseks kaheksa päeva.
?Sõita tuleb ja teinekord on see väga väsitav,? tunnistas ta. ?Kodused asjad tuleb ju ka ära teha. Kui komandeeringust tuled, on postkast e-maile täis.?
Markuse sõnul peaks töögrupi istung lõppema kuue ajal õhtul, kuid kestab tihti palju kauem. ?Linna vaadata küll ei jõua,? nentis ta. ?Nüüd jäi nädalavahetus komandeeringu sisse ja sai veidi ringi vaadatud.?
Kuid ka puhkehetkedel on Markusel sülearvuti kaasas ? aruanne tuleb teha 24 tunni jooksul pärast koosoleku lõppu.