Teesklus börsil tekitab riigile miljoneid kahju

Täna on viimane päev, mil Eesti Telekomi aktsiat ostes võib veel saada dividendisaajate nimekirja. 8 krooni dividendi aktsia kohta on tubli saak, Telekomi puhul rekord. Juba ülehomme on Telekomi aktsia hind tõenäoliselt 8 krooni võrra madalam. Nagu kirjutab tänane Äripäev, on dividendiga ja dividendita aktsiate hinnavahe just see pragu, mis on andnud võimaluse suurinvestoritel aktsiaid eri fiktiivsete omanike vahel liigutades hoida kokku makse.

Äripäev toetab rahandusministeeriumi kavatsust muuta seadusesätteid nii, et kaoks võimalus fiktiivsete omanikevahetustega hiilida kõrvale maksude tasumisest.

Kaalukaim argument sellise optimeerimise lõpetamiseks on toimetuse arvates asjaolu, et aktsiate ajutiste omanikevahetuste ainus eesmärk on maksude mittemaksmine. Tõsi, börsitehingutest saadakse tulu nagu teistestki majandustehingutest. Kuid on vahe, kas tulu on saadud maksude arvel või teenitud sisulise majandustegevusega.

Vaadates börsifirmade aktsiate sellekevadisi käibeid, torkavad n-ö optimeerijate tekitatud anomaaliad teravalt silma. Võrreldes tavaliste börsipäevadega on käibed pea kümneid kordi suuremad. Fiktiivsetes omanikevahetustes liiguvad aktsiad enamasti sadadesse tuhandetesse aktsiatesse ulatuvate plokkidena. Näiteks aprilli keskel vahetas Merko Ehituse viimasel kauplemispäeval dividendide saamiseks omanikku korraga 780 000 aktsiat, turuväärtuses ligi 200 miljonit krooni. Tegelikule omanikule tagasi läksid aktsiad aga mõni päev hiljem hoopis börsivälises tehingus. Seega ei ole tehingute tegijatel huvi saada börsilt parimat hinda, tegu on teeseldud tehinguga.

Tehingute mahud annavad aimu, et tulumaksu maha raputades aktsiate kiigutamine on kasulik eelkõige suurtele tegijatele. Väikeinvestorile pole sadadesse miljonitesse ulatuvad tehingud jõukohased, väikese võimaliku tulu söövad ära kõrged tehingutasud. Ka peaks väikeinvestor tegema tehinguid turuhinnaga, ehk võtma endale ka riski aktsia hinna võimalikust liikumisest, samas kui suured lepivad omavahel hinna juba varem kokku.

Eelkõige on tehingutes osalejad välismaa suured investorid ning ka surve selliseks optimeerimiseks on eelkõige sealtpoolt, ütleb Hansabank Marketsi aktsiaturgude osakonna juhataja Lauri Lind. Seega, rahandusministeeriumi kavatsuse risk on välisinvestorite huvide rikkumine ja nende huvi võimalik vähenemine Tallinna börsi vastu.

Summa, mis Eesti riigil maksudena saamata jääb (investorite võit), on umbes 5 miljonit krooni aastas. Võrreldes miljarditesse kroonidesse ulatuvate välisinvesteeringutega Eesti börsiettevõtete aktsiatesse on summa tühine ning ei saa tõenäoliselt kaalukeeleks otsustamisel, kas Tallinna börsile investeerida või mitte. Eelkõige oodatakse meie ettevõtete aktsiatelt hinnakasvu, mitte kopsakaid dividende, et nendega siis hakata maksumänge mängima.

Oleme selle poolt, et maksud oleks mõistlikult madalad ning majandustegevuse reguleerimine liberaalne. Kuid me ei saa nõustuda, et osa investoritel on põhjendamatu eelis tehingute näol, mille ainus eesmärk on maksudest kõrvalehiilimine. Maksuseadused peavad olema nii sisuliselt kui vormiliselt võrdsed kõigile.