Velotakso leidis eest nii seadusandliku vaakumi kui ka hulgaliselt imetlejaid

Selleks, et seitset velotaksot Tallinnas turiste ja linnaelanikke vedama lubada, jooksid äri käivitajad mitu kuud ühe ametniku juurest teise juurde ja püüdsid velotaksodele Tallinnas tegutsemisluba saada. Mitmeid kordi ilmnes, et oma vastuses saatis üks linnaametnik OÜ Velotakso esindajad teise ja see omakorda kolmanda ametniku juurde, põhjendades, et nende valdkonda velotaksod ei kuulu. ?Lõpuks öeldi, et mingit luba polegi vaja, tooge oma taksod garaa?ist välja,? rääkis ettevõtte juht Erko Valk.

Seetõttu jõudsid esimesed seitse velotaksot Tallinna kesklinna tänavatele mai keskel ja uudsete lõbusõidukite tegevuse algust tähistasid Tallinna ja Berliini linnaisad alles eile.

?Päris võhmale võtab see käivitamine. Ja kõik ei lähe nii, nagu äriplaani algul kirja sai,? tunnistas Valk möödunud nädala keskel, kui velotaksoga vanalinna kitsastel tänavatel tutvustustiiru tegi. Ta ütles, et loodab miljonikroonise alginvesteeringu tagasi teenida kahe aastaga. Põhiraha tuleb reklaamipinna müügist efektse disainiga sõiduki tagaküljele, samas maksavad füüsilisest isikutest ettevõtjatena vormistatud taksojuhid nn päevaraha ? 250 krooni. Ülejäänud piletite müügist teenitud raha jääb neile. Igaüks töötab ja teenib nii palju, kui viitsib ja müüa oskab. Sõidul kesklinnast välja on piletiraha puhtalt läbirääkimiste küsimus.

Sedasi näeb ette ka Valgu esimene äriplaan, mille põhjal Sampo pank OÜ-le Velotakso 800 000 krooni laenu andis. Ülejäänud raha tuli Hollandi erainvestorilt ja Erko Valgult endalt, kes kulutas äri alustamisele kõik oma säästud.

Tallinna ettevõtlusamet velotaksodele 100 000kroonist stardiabi ei andnud, käivitamiseks ei saadud ka muid toetusi. ?Meile põhjendati, et nad (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ? toim.) toetavad alustavaid ettevõtteid, kel on raha saamisega raskusi,? rääkis Valk. ?Meile tahtsid aga kõik raha anda, sest äriidee oli hea.?

Rahataotlejaid oli kevadel palju ja konkurents nende vahel tihe, tõrjus etteheiteid Tallinna ettevõtlusameti juht Kaire Teniste. Lähtudes projekti ainulaadsusest, käsitles ettevõtlusamet toetuse taotlust velotaksodele erandkorras. Teniste ütles, et Tallinn ei toeta transpordi valdkonda, kuid velotaksod jäid stardiabist ilma linna rahapuuduse tõttu. ?Tuleb nõustuda taotleja rahulolematusega,? märkis Teniste.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) kommenteeris, et OÜ Velotakso toetuse taotlejaks ei kvalifitseeru, kuna ettevõte asub ja tegutseb Tallinnas, kuid EAS rahastab ettevõtluse elavdamist mujal Eestis.

Raeturisti turundusjuht Tiiu Pass tõdes, et velotaksod köidavad tähelepanu. ?Minu tähelepanu on nad tõmmanud, kuid turistidelt tagasisidet meil ei ole,? sõnas Pass. ?Äriideena pole ta paha,? rääkis ta ja lisas, et füüsilise pingutuse ja tiheda autoliikluse tõttu on velotaksojuhtidest kahju. ?Kuid ilmselt teevad nad oma tööd rõõmuga,? leidis Pass.

Valk ütles, et velotaksot sõidab praegu umbes 30 inimest. Tööle võetakse neid, kellele meeldib rattaga sõita ning inimestega suhelda. Keeldumise põhjuseks võib saada huvilise mõtteviis, orienteeritus rahale ning n-ö harju keskmisest lähtuv välimus. ?Tavapärasus on keelatud,? kuulutas Valk ja rääkis, et velotaksojuht ei tohi välja näha nagu tavaline taksojuht. Näiteks ei tohi kanda nahktagi ega klientide pärast kakelda. Praegu kaalub Valk, millist vormi võiks velotaksojuhid kandma hakata. Ta leiab, et vahva oleks, kui kõik taksojuhid näeksid välja nagu tema.

?Tahame muuta taksoteeninduse kultuuri,? tunnistas Valk. Tavataksodele velotakso konkurent siiski pole, kuna liigub aeglaselt, mahutab vähe inimesi ja öösiti ei sõida. Uuteks märksõnadeks on lahedus, hoogsus ja keskkonnasõbralikkus. Valgu nägemust mööda loobuvad tallinlased tulevikus autodest ja eelistavad kooli ning tööle sõites jalgrattaid. Selle mõtteviisi levitamiseks on Valk koos sõpradega käinud esinemas koolides, hiljuti olid velotaksod kutsutud pulmarongkäiku ja ühe lasteaia lõpupeole. ?Lasteaias rippus iga takso küljes vähemasti kümme last,? rääkis Valk ja nentis, et peagi võivad jõnglased küsimusele, kelleks nad saada tahavad, vastata: ?Velotaksojuhiks!?

Karin Sepp, Saku Õlletehase turundusdirektor:

Saku Õlletehas on kujundanud kaks Tallinna kesklinnas liiklevat velotaksot, üks Saku Originaali ja teine Kiss Wildberry sümboolikaga. Velotakso puhul on tegemist uuendusliku lahendusega nii transpordi kui ka reklaami poolelt, mis sobib meie kaubamärkide innovatiivse ja areneva imagoga. Reklaam velotaksol on pigem osa kaubamärgiarendusest kui otsene müügitoetus. Kokkuvõtteid on vara teha, kuid esmane tagasiside on positiivne ehk ohoo-moment on olemas.

Positiivne on kindlasti ka eristuvus ja uudsus. Tegemist on uudse lahendusega, mis jääb silma ja millest räägitakse. Ning räägitakse kui millegist positiivsest ja sümpaatsest. Miinused on piiratud sihtrühm, nähtavuse piiratus. Reklaam velotaksol on nähtav vaid Tallinna kesklinnas.