Vöötkoodilugeja avastab puudujäägi operatiivselt

Vastuvõtu registreerimiseks sisestatakse arvutisse kõigepealt ostutellimus. Kauba füüsilisel saabumisel sisestatakse kantava seadme klaviatuurilt ostutellimuse tunnus, kui ostutellimusi on mitu. Seejärel loetakse esimeselt tootelt vöötkood, ekraanile kuvatakse visuaalseks kontrolliks ostutellimuses olevad andmed, näiteks toote nimetus, artiklikood, riiuli aadress jne, ja seejärel sisestatakse klaviatuurilt saabunud kogus. Kui kood on tundmatu, siis ei kuvata toote nimetust, sisestatakse aga siiski kogus. Kui tootel puudub vöötkood, on võimalik valida õige toode, sirvides nimetusi, mis peaks saadetises olema.

Tulemusena jääb ära ostutellimuse ridade sisestamine käsitsi ja kogu kauba saab kiiremini ette valmistada müügiks.

Tellitud kauba komplekteerimiseks tuleb kõigepealt moodustada müügitellimusel põhinev komplekteerimisleht, mis sisaldab koodi, nimetust ja kogust. Komplekteeritavad kaubad antakse ette sellises järjekorras, et töötaja saaks neid riiulite vahel liikudes järjest võtta. Tööd alustades küsitakse kõigepealt komplekteerija nime või koodi ja tellimuslehe numbrit. Seejärel antakse ette esimese kauba nimi ja aadress ning palutakse lugeda kaubakood. Kui kood on vale, annab seade sellest kohe märku ja palub kaupa kontrollida. Selline süsteem aitab ära hoida selle, et klient saab pakendilt sarnase, kuid sisult erineva kauba. Kui kood on õige, annab seade ette tellitud kauba koguse ja palub sisestada koguse, mis tegelikult komplekteeriti. Kui komplekteerimine on lõpetatud, arvatakse kaubad laoarvestusest maha ja trükitakse arve tegelikult komplekteeritud kaupade kohta. Vahel juhtub, et klient tuleb ise kohale ja tahab kaupa tellida. Sellisel juhul käivitatakse vastav programm ja minnakse kliendiga lattu. Seal näitab klient ise, millist toodet ja kui palju ta tahab. Töötajal tuleb lugeda vastavad koodid ja sisestada kogused. Tellimise lõpetamisel saab antud andmete põhjal välja printida arve.

Kauplustes ja ladudes on tihtipeale suureks probleemiks inventuuri tegemine, mille käigus tekib palju vigu. Inventuuride tegemist saab lihtsustada vöötkoode kasutades. Enne inventuuri algust on võimalik sisestada ka töötaja nimi või kood, et oleks teada, kes inventuuri läbi viis. Seejärel loetakse kaubalt vöötkood, ekraanile kuvatakse kauba nimetus ning klaviatuurilt sisestatakse loendatud kogus. Riiuliaadresside olemasolul saab sisestada ka need, et kontrollida, kas kaup on õiges kohas. Kui hiljem leitakse teiselt aadressilt veel samasugust kaupa, siis liidetakse saadud kogus automaatselt eelnevalt loetletud kogusele. Inventuuri lõpetamisel on võimalik välja trükkida nimekiri kaupadest, mille kogus ei vastanud laoseisule.

Selliselt tehtud inventuuri puhul jääb ära aeganõudev käsitsi andmete sisestamine ja täiendava kontrolli saab teha väga kiiresti pärast esimest loendamist.

Seega lüheneb tunduvalt inventuuriks kuluv aeg, vähenevad vead ja ka võimalikud puudujäägid avastatakse oluliselt operatiivsemalt.

Vöötkoodide kasutamiseks on erinevaid seadmeid, mille valik sõltub tehtavate tööde iseloomust ja operatiivsusest. Ladudes kasutatavad seadmed peaksid kindlasti olema ilma juhtmeta, et nendega saaks laos vabalt ringi liikuda.

Suuremat liikumisvabadust võimaldavad kolme liiki seadmed:

- Juhtmeta vöötkoodilugejad sobivad kõige paremini väiksematesse ja keskmise suurusega ladudesse, kus on oluline andmete kiire kättesaadavus. Lugejad võivad olla varustatud ekraani ja klaviatuuriga ning neil on arvutiga ühendamiseks raadiomoodul.

Suhtlemiseks arvutiga on vaja tugijaama, mis võimaldab lugejaga töötada 30 meetri raadiuses. Ühe tugijaamaga saab samaaegselt töötada kuni üheksa lugejat. Juhtmeta vöötkoodilugejate eeliseks on see, et töö toimub reaalajas ja andmed on arvutisüsteemis kohe saadaval.

- Mäluterminalidel on vähemalt 8 MB mälu andmete ja programmide hoidmiseks, klaviatuur andmete sisestamiseks, ekraan andmete kuvamiseks ja vöötkoodilugeja. Andmevahetus- ja laadimiskeskus HomeBase on ühendatud arvutiga. Terminalid koguvad info mällu ja pärast asetamist HomeBase?i kantakse info arvutisüsteemi. Terminali puuduseks on see, et kogutud info on kättesaadav viivitusega (pärast HomeBase?i asetamist), kuid eeliseks on distantsiliste piirangute puudumine.

- Raadioterminale kasutatakse enamasti suurtes ladudes, kus toimub pidev kauba liikumine. Raadioterminalid võib tinglikult jagada kaheks: käsiterminalid ja tõstukiterminalid.

Käsiterminalid on peale klaviatuuri, puutetundliku ekraani ja vöötkoodilugeja varustatud ka raadiomooduliga.

Tõstukiterminalid on mõeldud kasutamiseks eeskätt tõstukitel, kus tõstukijuht saab teha kõiki tööks vajalikke toiminguid. Tõstukiterminalid on puutetundliku ekraaniga, neile on võimalik lisada eraldi klaviatuur, vöötkoodilugeja, etiketiprinter jne. Infosüsteemiga suhtlemiseks kasutavad raadioterminalid tugijaamu.

Autor: Priit Selg