Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Baltika esitles mais üsna stabiilseid majandustulemusi
?Jaanuar, veebruar, märts ja aprill on tugevad hulgimüügikuud, suvel, eriti juulis meie müük langeb, kuna ostjad on linnast väljas puhkusel,? ütles Baltika finantsjuht Ülle Järv. Brutomarginaali langust toote kohta ootab Järv juulis, kui hakkavad pihta allahindlused.
Ka analüütikute sõnul olid tulemused ootuspärased. ?Tulemused on üldiselt head, sest nende müük on sesoonne,? ütles Suprema analüütik Triin Palge ning lisas, et ootas siiski aprilli tasemel tulemusi.
Suprema analüütik märkis samuti, et juunis ja juulis võib müük veidi veelgi langeda, sest siis hakkavad toimuma odavad väljamüügid. Palge ei anna veel investoritele soovitusi, mida Baltika aktsiaga teha.
Hansabank Marketsi peaanalüütik Urmas Riiel märkis, et Baltika maikuu tulemus oli ootuspärane. Siiski soovitust ja hinnasihti Baltika aktsiale nad veel ei anna. Riiel tahab enne soovituse andmist kindlasti ära oodata teise kvartali tulemused.
Baltika on oma tulemusi sel aastal avaldanud iga kuu, et tõestada investoritele paremat käekäiku. Baltika aktsionäride koosolekul märkis ettevõtte juht Meelis Milder, et kuude tulemusi esitletakse teise kvartali lõpuni. ?Võimalik, et igakuiste tulemuste avaldamisega jätkatakse ka pärast teise kvartali tulemuste avaldamist,? lausus eile Milder.
?Pärast poolaasta tulemusi vaatame, kas see on andnud piisavalt kindlust, et meie muudatused on toonud positiivseid arenguid ja pärast seda langetame otsuse edasiste sammude osas,? ütles Milder.
Mais oli Baltika käive kokku 45 miljonit krooni ning kasum 1,35 miljonit krooni. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvas netokäive 22,7 protsenti. Mullu mais tuli Baltikal alla neelata veel 1,7 miljoni kroonine kahjum. Samas jäid maikuu näitajad alla aprilli numbritele.
Baltika viie kuu konsolideeritud auditeerimata netokäive oli 225,1 mln krooni ja puhaskasum 4,86 mln krooni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas netokäive 18% võrra. Eelmise aasta viis kuud lõpetati 23,45 mln krooni suuruse kahjumiga.
Pidevalt väheneb Baltika kogukäibes ka 22,4 miljonit krooni maksma läinud Montoni brändi osakaal, meeste ülikondade CHR/Evermeni ja Baltmani müük näitab seevastu tõusutrendi.
Montoni viie kuu müügikäive oli 93 mln krooni, mis moodustas kogu jaemüügist 62%. Montoni müügimaht kasvas vaid 1,1% võrra. CHR/Evermen müügimaht kasvas eelmise aastaga võrreldes enam kui kaks kord ehk 213%, moodustades 37 mln krooni.
Baltmani müügikasv oli 60% ja käive 18 mln krooni, mille olulisemaks mõjutajaks mais oli lisandunud kuus Baltmani kauplust Venemaal.
?Suurimale rahamasinale Montonile assisteerisid edukalt ka CHR/Evermen ja Baltman,? kommenteeris maikuu tulemusi Milder. Juht oli õnnelik, et jaesüsteem teenis selle aasta suurima brutotulu ning seda suuresti tänu lisandunud müügile Venemaal.
Baltika juhatuse liige Boriss Loifenfeld ostis mai keskel oma Hansapanga privaatpanganduse halduri vahendusel 500 000 krooni eest Baltika aktsiaid.
?Selles aktsiateostus ei olnud midagi erilist, andsin privaatpanganduse haldurile korralduse osta 500 000 krooni eest Baltika aktsiaid,? ütles Loifenfeld. Tema nõue haldurile oli, et aktsia keskmine hind ei tohi olla kallim 25 kroonist.
Tänase seisuga on Loifenfeldil 20 700 Baltika aktsiat ehk ligi 0,4% Baltikast. ?See on minu jaoks pikaajaline investeering,? täpsustas mees ning lisas, et palus halduril ka jälgida, et aktsiatehing jääks seadusega lubatud aja piiridesse. ?Üheski äris ei saa kunagi täielikult kindel olla, ma ei pea seda ostu mitte mingil juhul spekulatiivseks,? ütles Loifenfeld.