Enamik TietoEnator Eesti töötajaid olid optsioonimiljonärid

?Meil on olnud optsioonilaenuprogrammid aastail 1999, 2000 ja 2001, need kõik olid 3aastased. Töötajaid oli meil noil aastail 16?24 ja enamik võttis optsiooniprogrammist ka osa,? ütles TietoEnator Eesti ASi juht Rene Jakobson. Juht lisas, et IT-sektori buumi aegu olid pea kõik töötajad ka optsioonimiljonärid.

Viimased optsiooniprogrammid käivitusid tema sõnul suhteliselt kõrgetelt tasemetelt ja hetkel neil sealt midagi võita ei ole. Jakobsoni sõnul on temal isiklikult optsioone hetkel sadades, lisaks kümneid kontserni aktsiaid.

Soome-Rootsi kontserni TietoEnator esimene üksus loodi Eestis 1995. aastal. Üheks suureks firmaks ühineti kaheksa aasta eest. Jakobson on firmat juhtinud alates 2000. aastast. ?Alguses tegutsesime Eestis Soome juhtide näpunäidete järgi, aga nüüd on juhatuses pea kõik eestlased,? ütles Jakobson. Eestis ollakse tegevad kolmes valdkonnas: peamiselt panganduses ja avalikus halduses ning lisaks on firmal siin ka käitluse ja võrgunduse tugi.

Suuremateks konkurentideks peab Jakobson Cell Networki, MicroLinki ja WebMediat.

?Kahe viimasega oleme ka koostööpartnerid olnud, aga nii see väiksel turul on, et kord oled sõber ja kord konkurent,? lisas ta.

Suurimaks kordaminekuks Eesti turul peab Jakobson seda, et on loodud arvestatav üksus. Tema sõnul ei olnud Soome firmal lihtne tulla Eesti avaliku halduse sektorisse ning alguses suhtuti neisse umbusklikult. ?Kui nähti, et meil on Eesti töötajad ega tule lihtsalt soomlased õue peale kargama, siis läks meie äri päris edukalt,? märkis Jakobson.

Vaid 2002. aastal tuli firmal leppida kahjumiga, kuna lõpetati ühe üksuse tegevus ja osteti teise üksuse tarvis uus firma.

Eestis on TietoEnatori loodud ja hooldada Nordea internetipanga süsteemid ning hiljuti on hakatud koostööd tegema ka Sampo Panga ja Hansapangaga. ?Panganduses tunneme ennast päris hästi,? möönis Jakobson.

Varakevadel allkirjastas Soome firma kavatsuste protokolli Hansapangaga ühisettevõtte loomiseks. Alates augustist hooldab TietoEnator Hansapanga Eesti kaarditerminale, sularahaautomaate ning arvuteid.

Põhjala suurima infotehnoloogiateenuse pakkuja TietoEnatori aktsia jaoks oli eelmine aasta huvitav. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on TietoEnatori aktsia kallinenud 10 euro (156,5 krooni) võrra ehk tõusnud 50 protsenti.

Firma majandustulemused on püsinud tugevad, kuigi aktsia on 2000. aasta tipust kukkunud kordades. Positiivse külje pealt võib märkida veel tugevat bilanssi ja suhteliselt madalat võlakoormust. Ettevõte on maksnud ka arvestatavaid dividende. Eelmise aasta eest maksis firma dividende aktsia kohta 0,5 eurot (7,8 kr).

Bilansis laiutab siiski üsna suur firmaväärtus, mis tuleb aja jooksul maha kanda. Antud kirje bilansis reaalset väärtust ei oma, tegu on sisuliselt õhuga, mis tulevikus maha kantakse. Hetkel vähendab just firmaväärtuse amortisatsioon ettevõtte kasumit.

Ettevõtte hinna ja kasumi (P/E) suhe on 25 ja 30 vahel, mis pole just kõige madalam näitaja. Siiski võib arvestada, et firmaväärtuse amortiseerimisel reaalset raha ettevõttest välja ei lähe ja tegelikult teenib ettevõte rohkem kasumit, mis annab juba märksa madalama P/E suhtarvu.

TietoEnatori selle aasta käive peaks kasvama kümnendiku võrra. Ettevõte on ise välja öelnud, et eelmise aasta 8protsendine käibekasv ületatakse. Esimeses kvartalis kasvas käive 8 protsenti ja puhaskasum suurenes ligi kolmandiku võrra. Kasum aktsia kohta oli 23 senti, kuid ilma firmaväärtuse amortisatsioonita oli näitaja 37 senti. Nagu eespool ütlesin, võib kasumit ülespoole korrigeerida, mis muudab aktsia atraktiivsemaks.