Suur vihatest

Urmas Vaino 18. juuni 2004, 00:00

On see firma juubel, välispartnerite vastuvõtt või lihtne perepäev, ühel hetkel saabub seltskonda ikka keegi, kes saunaviht kaenlas, hääl õnnest värisemas teatab: ?Mehed, saun on valmis!? Kirjeldatud vormis kiindumust ihupuhtuse vastu ei ole võimalik parimagi tahtmise juures inimkeeli selgitada. Kuna kirg kipub reeglina pime olema, siis olgu järgnev väikeseks spikriks saunalistele. Saunaklubi Õlle 13 liikmetega veedetud õhtu selgitas välja, milline on parim viht saunalise jaoks.

Kui viha ostmisega saab hakkama ka diletant, siis edasine jäägu juba meistrite hooleks. ?Väga hea,? kiidab Jaan Elgula alias Jansa, Õlle 13 president, kui on kaasavõetud vihad lauale laotanud. ?Eukalüptiga pole meil täna midagi teha,? annab kogenud saunagurmaan meie testile pisikese hoobi. Kohe selgub, eukalüptileht vajab pikka leotamist. Klubi liikmed meenutavad lugu, kuidas esimest korda pikalehelist väljamaalast prooviti. Pärast esimesi lööke lendas viht lava alla kaussi, sest lehed olid nahksed ja vihtlemisest tekkinud hääl polnud saunale kohane. Sinna lava alla see viht jäigi, kuni juhuslikult, nädal hiljem üks klubi liikmetest ta äraviskamiseks pütist välja tõstis. ?Vot siis oli timm,? sai eukalüpt pärast pikka ootamist soosiva hinnangu.

Vihavalikut takseerivad põhjalikult kõik kohale tulnud klubiliikmed. Kommentaaridel ei tule enne lõppu, kui vihanäitus lõpeb ja õhtu peategelased sauna ligunema toimetatakse. Arusaadavalt kulub vahepealne aeg saunaskäigu ettevalmistamiseks: haugatakse jupike grillitud liha ja vaadatakse üle, millised saunajoogid kellelegi kotti on sattunud. Klubi president Jansa jagab välja hommikumantlid. Kõikide jaoks jätkub, külalised rüütatakse erilistesse, külaliste jaoks mõeldud saunamantlitesse. Põhjus on lihtne, saunalava pole teab mis suur, seetõttu on eesruumis istumisel suur osatähtsus. Testi jaoks sobib see väga hästi, sest nii on võimalik kohe vahetuid vihamuljeid koguda.

Esimesena ronib saunalavale klubi asepresident Mart Viilas. Asutajaliikmena teab ta täpselt rääkida, mismoodi selline klubi tekkis. ?Jansa sai sauna valmis. Küttis kuumaks ja ronis siis lavale. Aga kaua sa ikka suudad üksinda siin kuumas istuda.? Nii saigi järgmiseks korraks sõbrad kokku kutsutud ja klubi oligi sündinud. Mardi ja Jansa nimele kuulub ka saunanautimise kestvusrekord, koos kütmisega kulus ei vähem ega rohkem kui 13 tundi.

Pärast seltskondlikke vestlusi leiavad kõik testis osalejad, et saabunud on paras hetk lubada lavale ka õhtu peategelased. Kokku on meil hindamiseks kaheksa vihta. Samal hommikul valminud värske kaseviht, kuivatatud kaseviht, külmutatud kaseviht, tammeviht, eukalüptiviht, külmutatud kadakaviht, tamme- ja eukalüptiviht ja tehases valmistatud massaa?iviht. Nimekirjast tundub teadaolevatest puuduvat ainult nõgeseviht, kõik teised on platsis ja demonstreerivad spetsialistide käes oma võimeid.

Hääled, mis saunalavalt kostavad, erinevad üksteisest nagu Britney Spearsi ja Jaagup Kreemi oma. Kummaline on see, et enamikul juhtudel langevad eesruumis tehtud ennustused ka täppi. Oma ala asjatundjad on ennast jälle tõestanud. Pisike segadus tekib ainult massaa?iviha puhul. Kuna selline loom on sellele lavale sattunud esimest korda, lähevad alguses ka arvamused lahku. Klubi president Elgula ja lihtliige Sass ei suuda kuidagi kokku leppida, kas hääl meenutab lehmi hommikusel karjamaal või hoopis piitsahoope hämaras, punase valgusega täidetud eriotstarbelises rõõmuruumis.

Õige pea on leiliruum nagu sügisene park. Põrandal lebab selline valik erinevaid lehti ja okkaid, et algaja herbaariumikoostaja kargaks rõõmust või kerisele. Peab tunnistama, et vihatesti kõige enamräägitud viht oli ?looduse mikroobidest? vaba käsitööleiutis. Parim roll, mis meie tumerohelisele tervisetoojale leiti, oli porgandi maapealse rohelise oma, sellises olukorras, mis nõuaks inimeselt köögiviljaks riietumist. Teised rollid tundusid vihaspetsidele pisut liialdatutena. Pika õhtu tulemusi saab hinnata ühte- ja teistpidi. Siinkohal võib veel kord juhtida tähelepanu klubiliikmete arvamusele, mille kõrvalveerus võtab kokku klubi president.

Esmane tutvus vihavalikuga lööb kaupluses algajal saunalisel jalad alt. Moodne maailm pakub saunavihaks erinevates variantides nii loodusest pärinevat kui ka masina ja inimese ühistööd. Kui esimene tähendab metsas veedetud tunde, siis teine juba masinaga kokkuõmmeldud vihta. Sama erinev kui vihtade lähtematerjal on ka nende hind. Nii saab metsas suuremat vaeva nägemata poest või tanklast viha kätte juba paarikümne krooni eest. Madalamasse hinnaklassi kuuluvad sellised, mille tunneksid punastamata ära ka meie esiisad ja -emad. Kuivatatud kaseviht maksab paarikümne krooni ringis ja pakub turvalist äratundmisrõõmu. Sarnased, ehk kuivatatud importvihad (päritolumaa enamasti Venemaa), maksavad juba ligi poolsada krooni. Selles hinnaklassis on valik aga kõige laiem ? lisaks tammevihale pakutakse ka eukalüpti oma, võimalik on valida ka mõlema segu. Koidula pildiga pangatäht tuleb vihtlejal kassaletile lüüa siis, kui ihu nõuab looduse karget värskust. Valida saab nii värskelt külmutatud kase- kui ka kadakaviha vahel. Ilmselt ei ole mõtet pikemalt rääkida, et viimane on mõeldud neile, kes sõna otseses mõttes teravaid elamusi otsivad. Saunavihtade hinnakuningas on eesti mehe leiutatud massaa?iviht. Tööstuslikult valmistatud ja erineva pehmusastmega vihad maksavad kõik ühepalju. Kui ei osta just suveniirkarbis töövahendit, saab hakkama ainult ühe (!) Jakobsoniga igavesti hüvasti jättes.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:43
Otsi:

Ava täpsem otsing