Igale hiinlasele sendi eest toota teeb üle 10 miljoni krooni

ÄP 21. juuni 2004, 00:00

Hiina kui suurriik on Eesti väliskaubanduse statistikas kõvasti tõusnud: ekspordis 51. kohalt 19ndale ja impordis 20. kohalt isegi viiendaks.

Äripäev leiab, et globaliseeruvas maailmas loeb geograafiline kaugus üha vähem. Kui siia lisada Kaug-Ida riikide kiire majandusareng, on tegu piirkonnaga, kus peaksid ka Eesti ettevõtjad kindlasti kohal olema. Eesti positsioon on Euroopa Liitu kuulumisega tugevnenud ja seda peaksid meie ettevõtjad oma huvides ära kasutama. Ei maksaks unustada, et suured turud ei asu mitte üksnes läänes, vaid ka idas.

Tegelikult on Eesti ettevõtjad, esimesed pääsukesed, juba Hiinas kohal: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse andmeil impordib Hiinast üle 500 firma ja sinna ekspordib umbes 200 firmat. Üle miljardi inimesega turu kohta pole seda just ülemäära palju, seega on majan-dussidemetel tihendamise ruumi.

Võib-olla mõtlevad Eesti ettevõtjad, et mis nüüd mina ? mul on käive mõni miljon krooni, seega ma ei suuda ühe hiinlase kohta isegi sendi eest toota. Kuid eesmärk ei peaks olema kogu Hiina turu hõlvamine oma kaubaga, seda ei suudaks tõepoolest keegi. Kuid kinnitada kanda ühes provintsis, ühes linnas, ühes linnajaos oleks sealseid mastaape arvestades juba kõva sõna.

Julgustuseks peaks olema mõne keskmise suurusega Eesti ettevõtte, nagu aktsiaseltside Linette, Toom Tekstiili, Pakendikeskuse kogemused Hiinas äri ajamisega. Need ettevõtted on, tõsi, seni Hiinast importinud ? tekstiilitooteid, pakkematerjale, ühekordseid nõusid.

Suurematest ettevõtetest teevad Hiinas allhanget rõivatootjad Klementi ja Baltika, valmistades seal umbes kolmandiku toodangust, mida müüvad oma kaubamärkide all.

Vastuargument tootmise Hiinasse kolimisele on sealne tõusnud palgatase. Marek Luts Eesti Pekingi saatkonnast tõdeb: odav on ilma oskusteta tööjõud, inseneri palk on võrreldav Eestiga.

Kuid palgatase tõuseb edasi ka Eestis, kuna Euroopa Liit tõstab eelkõige meie oskustööliste ja spetsialistide palku, seetõttu võib prognoosida teatud vahe säilimist, millega Hiinas tehtav allhange võib endiselt ära tasuda.

Garanteeritud nõudmine on Hiinas igasuguse toorme ja ehituskaupade järele ? samas on see materjalimahukas eksport, mille kasutegur on madalam.

?Kallima? ekspordiga võib raskusi tekkida, seepärast on mõttekam toota otse Hiinas, milleks on praktikas siiski vaja luua ühisettevõte koos kohaliku äripartneriga, kes teab olusid paremini.

Ent kui meenutame olusid umbes viisteist aastat tagasi, ei saanud välismaalased ka Eestis muidu firmat luua, kui pidid kaasama pooles ulatuses kohalikku kapitali. Seega tuleks algetapis ühisfirma loomisest aru saada.

Poliitilist riski äri ajamisel Hiinas ei tohi kahe silma vahele jätta, nagu ka Venemaal ärisidemete sõlmimisel. Samal ajal on Eesti ja Hiina vahelised diplomaatilised sidemed head. Hiinast on käinud Eestis äärmiselt kõrgetasemelised delegatsioonid (mida ei saa öelda naabri Venemaa kohta): kaks aastat tagasi juunis külastas Eestit Hiina president Jiang Zemin.

Euroopa Liit asub Hiina kaubavahetuses hetkel teisel kohal. See on tugev potentsiaal, millest peavad Eesti ettevõtjad oma osa maksimaalselt ära kasutama.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:33
Otsi:

Ava täpsem otsing