Liviko tunneb muret alkoholiaktsiisi alalaekumise pärast

Liviko aktsiisilaekumised olid tänavu kuue kuuga ligi viiendiku suuremad kui aasta tagasi samal perioodil.

Turundusdirektori Janek Kalvi sõnul suurenes alkoholimüük eelkõige tänu Eesti ja Soome alkoholiaktsiisi erinevusest, mis meelitas soomlasi Liviko toodangut üle mere vedama. Samuti on soodne alkoholiaktsiis löök salaviina ja musta äri pihta.

Salaviin moodustab praegu hinnanguliselt 30-35 protsenti viinaturust.

Alkoholiaktsiisi järsk plaanitav tõus ohustab Liviko hinnangul maksulaekumisi, seevastu tagab riigikassa täitumise aktsiisi püsimine praegusega samal tasemel.

"Praeguse maksumäära säilitamine tagaks tulevikus ligikaudu 20-30 protsendi võrra suurema alkoholiaktsiisi laekumise riigikassasse,? ütles Kalvi. ?Järsud aktsiisitõusud on aga meeltmööda varimajandusele, samuti osutuvad võitjaks Läti ja Leedu alkoholitootjad.?

Liviko kogemused näitavad, et aktsiisi tõstmine ei suurenda kohe tulu laekumist riigikassasse, vaid pigem vähendab. Kalvi kinnitusel kulub vähemalt kolme-neli aastat, enne kui saavutatakse alkoholiaktsiisi tõstmisele eelnenud perioodi laekumine.

Näiteks 1998. aasta lõpus tõsteti kange alkoholi aktsiisimäära 26 protsenti, kuid 1999. aastal laekus eelarvesse plaanitust vaid 69 protsenti aktsiisimaksu, mida oli sama palju kui aasta varem. Alles neli aastat hiljem, 2002. aastal, ületas aktsiisi laekumine 1998. aasta taseme.

Õlle ja kange alkoholi aktsiisimäär erineb 2,6 korda. Juba praegu Eesti kange alkoholi aktsiisimäär 1,7 korda kõrgem kui eurodirektiiv seda Eestilt nõuab. Kange alkoholi aktsiisi tõstmine loob konkurentsieelise lahjade alkohoolsete jookide ja õlle tootjatele, kuid samal ajal ei vähenda alkoholi tarbimist.

2003. aastal laekus alkoholiaktsiisi riigieelarvesse kokku ligi 1,3 miljardit krooni. Sellest oli 841 miljonit krooni kange alkoholi, viina ja piirituse, aktsiis. Tänavu on riigieelarvesse plaanitud alkoholiaktsiisi kokku 1,5 miljardit krooni.