Klient leiab pangast rohtu intressitõusu vastu

Investoritest enam peaks intressi tõusuoht huvitama laenuvõtjaid. Pangad on selles valdkonnas uute laenutoodetega turule tulnud ning tulekul on veelgi huvitavaid tooteid.

Eestis on väga levinud ujuva intressiga laenud, mis sõltuvad kuue või 12 kuu Euriborist või panga baasintressist. Euriboriga seotud laene pakuvad Eestis kõik suuremad pangad. Kuigi Euribori arvutatakse igal pangapäeval, fikseeritakse laenuintress 6 kuu Euriboriga seotud laenudel kuueks kuuks ja 12 kuu Euriboriga laenudel üheks aastaks. Euribori langedes oli mõistlik omada ujuva intressiga laenu, kuna intressimaksed vähenesid. Intressitõusu ootuse puhul aga pole teada, kui palju tuleb kuue või 12 kuu pärast raha laenu teenindamiseks eelarvestada. Kui eluase osta säästude eest, on kodu hind ilusasti selge ? see on hind, mis on makstud. Kui aga osta 0,5 mln kroonise tehinguhinnaga korter, pole ujuva intressi puhul võimalik öelda ega prognoosida, kui palju see korter teile maksma läheb.

Intressiswapi määraga fikseeritud laenud pakuvad võimalust fikseerida laenuintressi pikemaks ajaks. Kui varem pakuti kundedele 5 aastase intressiswapiga laenu, siis nüüd pakuvad Hansapank ja Ühispank ka 10 aastase swapimääraga laene. Ka Nordea Pank pakub intressiswapil põhinevaid laene, kuid Sampo Pank praegu veel ei paku. Lisaks tasub küsida pankadest ka teistsuguste perioodide swapmääraga seotud laene. Fikseeritud intressiga laenu võttes on positiivne, et teil on järgnevaks viieks või kümneks aastaks rahavoog selge ja muutumatu. Graafikul on näha, et ka swapimäär on muutuv. Swapimäär muutub samuti nagu Euriborgi inflatsiooni ja intressiootustes. Kui keskpank on intressi juba tõstnud, tuleb swapiga seotud laenu võttes maksta juba oluliselt kõrgemat intressi.

Nordea Pank tuli Eestis turule uudse tootega ? intressitõusu eest kaitstud kodulaenuga (capped loan). See laen kujutab endast Euriboriga seotud ujuvintressiga laenu, kus esimeseks viieks aastaks määratakse ära tase (lagi), millest intressi kõrgemale tõusu korral klient kõrgemat baasintressi ei maksa. Kui Euribor on alla intressilae, maksab kunde Euribori pluss lisamarginaali selle laenutüübi eest pluss riskimarginaali. Kui Euribor on lennanud läbi lae, maksab klient intressilae intressitaseme + lisamarginaali + riskimarginaali. 5 aastase 3,5% intressilae korral oli eile orienteeruv lisamarginaal 20 aastasel laenul 0,71%, 25 aastasel 0,73%. 4% sama kestvusega intressilae juures on lisamarginaal 20 aastasel laenul 0,54%, 25-aastasel 0,56%. 4,50% intressilaega laenudel on vastavalt lisamarginaalid 0,42 ja 0,43%. Kui Euribor tõuseb intressilaest kõrgemale ja jääb sinna pikaks ajaks, oleks intressiswapiga seotud laen odavam.

Ühispank plaanib eralaenude arendusjuhi Triin Messimase sõnul töötada sügiseks välja hübriidlaenu, mis on 50%/50% kombinatsioon ujuva intressiga ja fikseeritud intressiga laenust. Sellisel juhul saab klient võtta pool laenust ujuvintressimääraga ja poole fikseeritud (swapmääraga seotud) intressiga. Selline laen oleks kliendile soodsam, kui fikseeritud intressiga laen ja maandaks intressitõusu riski paremini kui ujuvintressimääraga seotud laen. Sellisel puhul ei maksaks kunde kunagi kõrgemat intressi, kuid ei saa ka madalaimat intressi, kui oleks saanud parimat varianti ette teades ja valides. Samas pole aga laenu teenindamiseks tulevikus vajaminev rahavoog selge.