Erisoodustusmaks löögi all

Valitsus hakkab varsti arutama ettepanekut vabastada töötajate tasemekoolituseks tehtud kulutused erisoodustusmaksust. Valitsusel tasub nimetatud idee seadustada, sest see motiveerib ettevõtjaid senisest rohkem investeerima oma töötajatesse.

Tasemekoolituskulude erisoodustusmaksuga maksustamine on vastuolus tulumaksuseaduse põhimõtetega. Eesti eesmärk on soodustada investeeringuid. Praegu kehtiva seaduse puuduseks on aga see, et soodustatakse raha paigutamist rauda ja kivisse ehk seadmetesse ja ehitistesse. Inimestesse investeerimist karistab riik maksu kehtestamisega.

Erisoodustusmaksu kehtestamise eesmärk on vältida maksudest hoidumist ning tagada maksumaksjate võrdne kohtlemine. Seetõttu oli rahandusministeerium veel aasta alguses tasemekoolituselt erisoodustusmaksu kaotamise vastu, olles valmis tegema möönduse kutsehariduse osas.

Kardetakse, et ettevõtjad hakkavad töötajale osa töötasu maksma koolituskulude vormis ja sotsiaalmaksu laekumine halveneb. Pole ka kindlust, et tööandja suhtub kõigisse end koolitada soovivatesse töötajatesse ühtemoodi ning on nõus kõigi soovijate tasemekoolitust finantseerima.

Seetõttu ongi seaduslooja läinud seda teed, et võimaldab koolituskulud arvata eraisikul iga aasta maha maksustatavast tulust ning ettevõtjale kehtestanud erisoodustusmaksu, et osa maksumaksjaid ei saaks enda maksukoormat vähendada.

Selline lahendus on küll lihtne, aga ei ole inimestele, ettevõtjatele ega ka riigile kasulik. Arvan, et erisoodustusmaksu kaotamine koolituskuludelt ei vähenda sotsiaalmaksu laekumist. Tõenäoliselt on selliseid töötajaid vähe, kes on nõus, et koolituskulude katmisel väheneb nendele makstav töötasu.

Erisoodustusmaksu kaotamise plussiks on aga see, et haridussüsteemi rahastamine muutub mitmekesisemaks. Lisaks riigile ja eraisikutele suureneb ka ettevõtjate panus.

Mida rohkem inimesi on huvitatud enda taseme tõstmisest tööjõuturul seda kasulikum on see riigile, sest väheneb nende hulk, keda riik peab toetama. Veelgi enam, koolituse läbimine loob eelduse, et inimese hind tööjõuturul tõuseb ja seega võib erisoodustusmaksu kaotamine aidata hoopis sotsiaalmaksu laekumist suurendada.

Eesti poliitikutele meeldib rääkida tööturumeetmete tõhustamisest ja teadmistepõhise majanduse arendamisest. Kui valitsus otsustab erisoodustusmaksu tasemekoolituselt kaotada, siis saab öelda, et vähemalt seekord ei pea paika ütlus: ?Suuga teeb suure linna, käega aga ei kärbse pesagi?.