Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Väikeaktsionäridele tehakse liiga

Alvar Jõgeva 02. august 2004, 00:00

Teatavasti teeb Tallinna Farmaatsiatehase suuromanik Grindeks 8. septembril toimuval aktsionäride erakorralisel koosolekul katse omandada ülejäänud aktsiad 27,10 krooniga. Pakutav aktsia hind jääb tunduvalt alla firma raamatupidamisväärtusele ja on selgelt liiga madal.

Kõige huvitavam on asja juures see, et veebruaris ostis Grindeks aktsiaid börsiväliselt 43 krooniga, millega saadi nn tülikamatest aktsionäridest lahti. Tekib küsimus: kus on aktsionäride võrdne kohtlemine?

Tallinna börsil on olnud palju juhtumeid, kus väikeaktsionäridele on liiga tehtud. Üks nendest oli Rakvere Lihakombinaadi aktsiate ostupakkumine, kus väikeinvestoreid püüti hirmutada tumedate tulevikuprognoosidega. Pakkumist korraldas Trigon Capital, kes pidas pakutavat 4,7kroonist hüvitist aktsia eest heldeks. Äripäev avaldas tollal kahtlust Rakvere ja Trigoni helduse suhtes. Uudistetoimetaja Inno Tähismaa soovitas Rakvere Lihakombinaadi aktsiat koguni osta. Tagantjärgi tark olles oli õigus Tähismaal ja umbes 300 väikeaktsionäril, kes aktsiaid ei müünud. Nimelt maksavad Rakvere Lihakombinaadi aktsiad täna 16?17 krooni, mis on üle kolme korra rohkem tollasest ?heldest? pakkumisest.

Kas Tallinna Farmaatsiatehase aktsiatega võib juhtuda samamoodi? Arvan, et väikeaktsionäride ühtsuse puhul võiksid aktsiad mõne aja pärast börsil tunduvalt rohkem maksta, kui Grindeksil ei õnnestu aktsiaid jõuga käest ära võtta.

Kuigi enamik väikeaktsionäre on ilmselt otsuse vastu müüa aktsiad naeruväärse hinnaga, olen ma enam kui kindel, et aktsionäride koosolek pakkumise kinnitab. Suuromanik Grindeks ise küll hääletada ei saa, küll aga saavad hääletada teised väikeaktsionärid. Nende seas on Grindeksi otsuste poolt alati hääletanud variisikud, kes omavad aktsiaid Hansabanka Clientsi kliendikontol. Nad peaks olema sõltumatud, kuid minu arvates teevad nad selget koostööd Grindeksiga, tagades otsuste vastuvõtmiseks vajalike häälte arvu.

Jääb vaid loota, et Tallinna börs kaitseb investoreid ja ei luba vähemalt Farmaatsiatehase aktsiaid odava hinnaga jõuga üle võtta. Farmaatsiatehasel on umbes pool tuhat aktsionäri ja nende huvide kaitseks oleks parim, kui firma jääks börsile, kuna ilmselt mõistlikku pakkumist neil oodata pole. Mõne aja pärast võivad aktsiad leida sarnaselt Rakvere Lihakombinaadiga oma õiglase väärtuse.

Olen ka ise Tallinna Farmaatsiatehase väikeaktsionär ja usun pikaajaliselt ettevõttesse ning ei kavatse mingil juhul aktsiaid Grindeksile odavalt maha müüa. Loodan, et Farmaatsiatehas jääb börsiettevõttena tegutsema, võimaldades väikeaktsionäridel näha firma tegelikku väärtust. Kui Grindeks soovib börsilt lahkuda, siis peab ta aktsionäre võrdselt kohtlema ja pakkuma hüvitist vähemalt 43 krooni aktsia kohta.

Suuromanikud on tihti ära kasutanud ka aktsiate kehva likviidsust, mis on tihti väljendunud väärtpaberi madalas hinnas. Tabelis avaldatud aktsiatest võib likviidseteks pidada Telekomi ja Ühispanga aktsiaid, kuid ülejäänud väärtpaberitega kauplemine on olnud väheaktiivne. Madal likviidsus ja juhuslikud tehingud ei näita ettevõtte tegelikku väärtutust, mistõttu ei saa üksikuid tehinguid pakkumise hinna arvestamisel aluseks võtta. Kahjuks tehakse pakkumisi just aktsia madalperioodil.

Kokkuvõttes loodan, et väikeaktsionäride kohtlemine paraneb, mis on oluline kogu börsi maine seisukohalt. Tööd on selles vallas veel palju teha. Näiteks USA börsil ei õnnestu ülevõtupakkumist teha, maksmata olulist preemiat üle turuhinna. Samuti ei õnnestu firmadel turuga manipuleerida, näiteks surudes väärtpaberi hinda alla negatiivsete uudistega, millega sooviti Rakvere Lihakombinaadi aktsiaid odavalt üle võtta.

Investorid on seni saanud kõige suuremat preemiat turuhinna suhtes Fakto aktsiate ülevõtupakkumisest.

Samas tuleks märkida, et Fakto aktsia oli väga ebalikviidne, mis oli üks madala hinna põhjuseid. Siiski oli pakkumine piisavalt hea, et börsilt lahkuda.

Kõige kitsim on olnud Klementi, kuid need, kes pakkumist vastu ei võtnud, tegid õigesti. Hetkel maksavad Klementi aktsiad ligi 30 krooni, mida on oluliselt rohkem kui 11,48 krooni, millega taheti kogu aktsiapakk omandada.

Omamoodi huvitav on ka Estiko juhtum, kus on tehtud kaks pakkumist, mis andis lõpuks ka suuromanikule positiivse tulemuse. Esimene pakkumine oli 8,5kroonine, mis jäi tollal alla turuhinna. Teine kord tuli juba 13,4 krooni välja käia ja pakkumine ka õnnestus, kuid ka siis oli preemia miinusmärgiga. Paar päeva enne pakkumise lõppu liikus aktsia hind börsil üle pakkumishinna, arvatavasti oli ostjaks Estiko suuromanik Rondam, kes oli nõus nüüd ka rohkem raha välja käima.

Kohalikele spekulantidele ja ka Eesti riigile oli pettumuseks Eesti Telekomi ülevõtupakkumine, kuna loodeti oluliselt kõrgemat hinda. Telekomi puhul teenivad investorid siiski tulu dividendidelt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:37
Otsi:

Ava täpsem otsing