Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pikendame elektriraudteed Rakvereni
Ajal, mil riigiametite keskuste koondamisel Jõhvi räägitakse Rakvere nii-öelda jõhvistumisest ja Lääne-Virumaa identiteedi kadumisest Ida-Viru kasuks, viitab üha rohkem märke tõsiasjale, et Virumaa läänepool jääb tugevalt Tallinna mõjusfääri.
Igal hommikul sõidab Rakverest saja kilomeetri kaugusele pealinna tööle kümneid autosid, kus bensiini kokkuhoiu mõttes on omavahel kampa löödud, sõidugraafikud koostatud ning end ühte salongi mahutatud. Tunniajane sõit tasub end kuhjaga, sest Tallinnas avanevad töökohad ja saadav palk on piisavaks ahvatluseks.
Kuid diil iseendaga ei ole ühepoolne ? Rakveres ja selle ümbruses ootab pealinna töölekäijat õdus elukeskkond koos oma kauni looduse, piisava infrastruktuuri ja stressivaba miljööga. Teatud stressi võib põhjustada küll Rakvere müstiliselt kõrged kinnisvarahinnad, kuid just see ongi kvaliteetse elukeskkonna hind.
Nii ei kuulugi Baltic Palette?i töögrupi hiljutine soovitus elektriraudtee pikendamiseks Aegviidust Rakvereni mõttetute teemade kilda, sest sellel oleks pikemas tulevikuvaates jumet ? just nõnda lüheneks vahemaa Tallinna ja Rakvere vahel veelgi, ära jääks nii kütusekulu kinnimaksmine kui ka närvilistes liiklusummikutes passimine.
Üha selgemalt toimub ka vastupidine liikumine. Aeg, mil Tallinna inimesed väljuvad elupaiga otsinguil Harjumaa piiridest aina kaugemale, on ammu käes, ning lõppkokkuvõttes võidab sellega ju kogu Eesti majanduselu tervikuna, sest Tallinna suurematest palkadest lähtuvad kopsakamad maksud jõuavad sujuvalt näiteks Rakvere linna ühiskassasse.
Ometi on Rakvere linna areng niigi silmanähtav mitte ainult külastajatele, vaid ka kohalikele. Just siin tuleb seista tänuvõlglasena iga väiksemagi kohaliku ettevõtja ees, keda pole eldoraadona siravad suurlinna tuled eemale ahvatlenud.
Autor: Aarne Mäe