Prügimajandus neelab Järvamaal miljoneid

Rahaliselt suurima investeeringu neelab tänavu Järvamaal ilmselt Väätsa prügila. Kui inimesed oleksid keskkonnateadlikumad ja rohkem prügi sorteeriksid, siis vajaks prügilad vähem investeeringuid.

Kuigi Eesti esimese nn europrügila lint lõigati läbi vähem kui neli aastat tagasi, tuleb olemasolevat rajatist laiendada uue ladestusväljaku jagu, mille rajamiseks kulub vähemalt 8 miljonit krooni.

Esimene ladestusväljak, mis mahutas 45 000 kuni 50 000 tonni jäätmeid, on kohe?kohe oma täituvuspiiri saavutamas. Nii ongi tööd pandud graafikusse selliselt, et teine lõppladestuse paik peab valmis saama juba tänavu oktoobris. "Ehitusgraafik on pingeline," iseloomustas tegevust aktsiaseltsi Väätsa Prügila juhataja Aivar Lõhmus.

Valmiv ladestusväljak on projekteeritud esimesest suurem, sinna peab mahtuma 60 000 kuni 65 000 tonni prahti. Kokku on kavandatud 25 aasta jooksul rajada prügila 14 hektari suurusele alale seitse?kaheksa ladestusala.

Kui prügila tegevust kavandati ja ta 2000. aasta 15. novembril avati, ennustati esimese ladestusväljaku täituvuseks neli kuni viis aastat.

"Tol hetkel polnud jäätmevood veel täpselt paigas," selgitas Aivar Lõhmus. "Kuid ega teoreetiline arvestus tegelikust eriti mööda läinudki." Asi on aga nii, et tegelikult oleks ladestusväljaku aeglasem täitumine võimalik. Kuid see eeldab elanikkonna suuremat keskkonnateadlikkust. Sest Lõhmuse hinnangul läheb enamus prügilasse toodud jäätmeid seniajani lõppladestusse.

Samal ajal annaks prahist välja sorteerida klaas?, alumiinium? ning plastmasstaarat, kilet, puitu. Näiteks Lõhmuse hinnangul võiks välja võtta ligi 20 protsenti prahist.

Kuigi Väätsa Prügila tegeleb ka ise jäätmekäitlusega, nii et nõukogus on arutatud koguni juriidilist nimevahetust prügilast jäätmekäitlus-jaamaks, pole juba määrdunud taarat enam nii hõlbus turustada.

Samas kulutavad inimesed iseenda raha, sest lõppladestusväljakute kiire täitumine, sellest tingitud uute rajamine ja lisasorteerimine prügilas annab tunda igaühe rahakotil, kes AS Väätsa Prügila teenuseid kasutavad. Nende hulka kuuluvad Järva- ja Raplamaa, osaliselt ka Viljandimaa, Jõgevamaa ning Lääne-Virumaa asutused, ettevõtted ning eraisikud.

Kuid eks arusaamine asjadest jõuagi inimteadvusse kõige kiiremini läbi isikliku koti. Raha paneb ehk ka keskkonnale mõtlema.

Autor: Kaarel Aluoja